Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raadamine ei ole röövraie
Äripäeva ajakirjanik Anne Oja süüdistab Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK), et see raius 2002. a suvel röövellikult lagedaks ligi 30 ha tulevase Kuusalu polügooni alale jäävat metsa. Kaitseväe keskpolügooni alal ei olnud tegemist metsaseaduse mõistes lageraiega (metsaseaduse § 13), mille eesmärgiks on metsa uuenemiseks eelduste loomine vana metsapõlve raiega, vaid raadamisega (metsaseaduse § 34), mida tehakse võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa kasvatamise.
Lageraie puhul on raiutud alal jätkuvalt eesmärk metsa kasvatamine. Uuenemistingimuste soodustamiseks on ette nähtud piirangud raieala suurusele ja langi laiusele. Raadamise korral ei ole raadatud alal enam eesmärk metsa kasvatamine, vaid maa kasutamine muul otstarbel. (Lisaks ÄP 15. märtsi artiklis märgitule ka elamuehituseks, kaevandamiseks, riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks.) Seetõttu ei ole raadamise puhul seaduses ka kitsendusi raiutud ala suuruse ja laiuse osas.
Valdav osa põlevkivi kaevandamise aladest (kus varem kasvas mets) on rajatud raadamisega ja need alad on kokku tuhandetes hektarites. Statistikaameti väljaande ?Metsamajandus 2001? andmetel tehti Eestis 1999. a raadamist 309 ja 2000. a 299 hektaril. 2000. a raadamistest tehti riigimetsas 38, erametsas 50 ja muudes metsades 211 ha. Kas ka kõikidel nendel aladel oli ÄP arvates tegemist röövraiega või ole ajakirjanik lihtsalt teemat vallanud?
Raadamise tulemusena pole Eesti metsamaa pindala vähenenud, inventeerimisandmete võrdlemisel selgub, et viimasel 10 aastal on metsamaa pindala kasutamata maade uuendamise tulemusel suurenenud aastas keskmiselt 12 000 ha võrra, mis ületab raadamise pindala vähemalt 40 korda.
Kaitseväe keskpolügooni maa-alal rahvusvahelise riigikaitselise õppuse Baltic Eagle 2002 läbiviimiseks vajaliku harjutusala ettevalmistamiseks läbiviidud raadamine tugines mitmele seaduslikule aktile: kavandatava keskpolügooni välispiirid on kinnitanud vabariigi valitsus oma 23.10.2001 korraldusega nr 713-k.
Kaitseministeeriumi esitatud raadamistaotluse aluseks olid valitsuse 07.05.2002 korraldus 305-k ja 16.07.2002 korraldus 480-k; raadamise õiguslikuks aluseks oli Kuusalu vallavalitsuse 05.08.2002 korraldus nr 666, millega anti luba RMK Loobu metskonnale raadamiseks 27,8 ha suurusel maa-alal (alus Harjumaa keskkonnateenistuse nõusolek).
Autor: Ülo Viilup