Valitsus kutsub lahkesti metsa röövima

2002. aasta suvel raius Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) röövellikult lagedaks ligi 30 hektarit tulevase Kuusalu polügooni alale jäävat metsa. Metsa lubas raiuda valitsus. Iga erametsaomanik pandaks samasuguse raie eest kuni kolmeks aastaks vangi, kuid poliitikud näitavad vastutusest kõrvale põigeldes näpuga üksteise peale ja ametnikud õigustavad end kooskõlastuste olemasoluga.

Kooskõlastused raiumiseks olid tõesti olemas, nagu kinnitab RMK juht Ülo Viilup. Kuid kooskõlastused polnud sellised, mis oleksid lubanud raiuda röövellikult. Harjumaa keskkonnateenistus lubas raiuda vaid nii palju, kui oli rahvusvahelise sõjaväeõppuse Baltic Eagle 2002 korraldamiseks hädavajalik.

Keskkonnateenistus kavatses õppuste korraldamise paigas säilitada võimalikult rohkem puid. Seetõttu näitas teenistus väikeste maatükkide kaupa, kui palju kuskilt raiuda tohib. Nähtavuse tagamiseks ajutisel lahinguväljal soovitas keskkonnateenistus ehitada vaatetorni. Seda ei tehtud. RMK lepingulised partnerid raiusid kõik ettejääva maha, näitab ülevaadatud sündmuskoht.

Ülo Viilup selgitab, et metsaseaduse raadamise paragrahv annab valitsusele erandi: loa raiuda ükskõik kui suures ulatuses ja ükskõik mille jaoks. Raadamine rahvusvahelise sõjaväeõppuse läbiviimiseks mahub Viilupi sõnul metsa kasutamise alla ?muudel? eesmärkidel kui metsa kasvatamine.

Viilup unustab, et keskkonnateenistus lubas metsa raiuda nende seatud tingimustel, ja kohalik omavalitsus vaid siis, kui peetakse kinni nendestsamadest keskkonnateenistuse tingimustest. Tingimusi selgitab teenistus RMK Loobu metskonda saadetud kirjas.

Raadatud ala jääb tulevase Kuusalu polügooni sihtmärgialale, kust nii või teisiti mets maha võetaks, õigustavad ametnikud takkajärele. Nad unustavad, et raadamise hetkel polnud polügooni keskkonnamõju veel hinnatud ja rajatise detailplaneering valminud. Detailplaneering on senini kehtestamata. Kaitseminister Margus Hanson kommenteerib, et kui keskkonnale siiski kahju tekitati, vastutab kahju eest RMK. Viilup lubabki, et kui Kuusallu polügooni ei tule, istutab RMK lagedaks raiutud ala uuesti puid täis. Raadatud metsamaa taastamine maksab vaid 200 000 krooni.

Keskkonnaminister Villu Reiljan loodusele kahju tekitamises probleemi ei näe. Juba 1998. aastal, esimest korda keskkonnaministri ametis olles, sõlmis ta toonase kaitseministri Andrus Ööveliga riigimetsa kasutamise lepingu. Mõlema poole huve kirjeldas leping nõnda: ?Kui riigikaitselise väljaõppega kaasnevad olulised metsakahjustused, toimub keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maade kasutamine riigikaitselisel otstarbel vaid vabariigi valitsuse loal, mille taotleb kaitseministeerium.?

Maakeeli tähendab see, et kui kaitseministeerium korraldab lahinglaskmisi ja mets satub ohtu, võib valitsuse loaga kogu metsa maha võtta. Lepingut saab kasutada aga ka nii: kui RMK tahab rohkem riigimetsa maha võtta, kui metsaseadus tal võimaldab, taotleb kaitseministeerium valitsuselt loa. Nii kaitseministeerium kui ka keskkonnaministeerium toovad sel juhul raadamise põhjusena välja metsa olulise kahjustamise sõjaväeõppuste käigus.

Reiljan ütleb, et Kuusalus pole toimunud midagi sensitiivset ja kohe raiutakse maha veel mitmeid kordi rohkem metsa. Mis siis, et nõukogudeaegsel polügoonil sealsamas on laskealad ammu metsast puhtad, tänaseks võssa kasvanud.

Kas erametsaomanikud ja eraettevõttest kinnisvaraarendajad võivad edaspidi järgida samasugust praktikat? Kas see tähendab ühtlasi, et edaspidi võivad ka kinnisvaraarendajad enne detailplaneeringu kehtestamist metsa maha võtta ja maa üles sonkida? Nii oleks oma plaane kohalikus omavalitsuses lihtsam läbi suruda. Kui äriplaan aga nässu läheb või avalikkus meelepaha väljendab, võib ju lubada kogu lagedaks raiutud ala uuesti täis istutada. Katteta lubadused ning puude istutamine ei maksa võrreldes metsamüügist saadava tuluga ju suurt midagi.

Teeme nii, et ühtegi keskkonda kahjustavat erametsaomanikku ei panda enam vangi ja uute elurajoonide, kaevanduste ja kas või Riigikogu suvepäevade korraldamist võib edaspidi alustada raadamisega. Kui senini erandit nautinud valitsusele uus reegel ei sobi, tuleb tal ülejäänud metsaseadusega vastuollu minev raadamise paragrahv kiiresti ära muuta.