Mart Tooming võib saada Tallinna Sadama uueks juhiks

Äripäeva andmetel sai Rasmannile saatuslikuks nõrk juhtimine. ?Kui Jaan Toots mullu detsembris sadama juhatuse liikme kohalt lahkus, jäi sadam sisuliselt juhita,? rääkis Tallinna Sadama poliitikutest koosnevale nõukogule lähedal seisev anonüümsust palunud isik. Tema sõnul kerkis siis üles efektiivse juhi leidmise küsimus.

Selles, et Rasmanni asemele on vaja uus inimene leida, oli nõukogu ühel meelel. ?Küll aga käisid väikesed poliitmängud selle ümber, kes saab uueks juhatuse esimeheks,? märkis allikas. ?Reedel aga tegi nõukogu otsuse, et ettepanek juhatuse esimeheks asuda tehakse Mart Toomingale.?

Eilseks polnud veel teada, kes saavad lisaks Toomingale juhatuse liikmeteks ja kas Tooming tahab juhatusse kaasa võtta oma meeskonna.

Sadama nõukogu esimees Eero Tohver ei soovinud eile öelda, kas uus juht on leitud.

Ka Tooming ei soovinud eile oma asumist Tallinna Sadama juhi kohale kommenteerida. ?Teeme nii, et seda teemat me veel ei käsitle,? lausus ta vaid.

Tallinna Sadama senine juht Riho Rasmann ütles eile, et tema on reedest puhkusel ja uue juhi valikust pole tema veel kuulnud. Ta ei soovinud kommenteerida ka seda, miks sadama nõukogu temast lahti tahtis saada. ?Seda küsige nõukogu käest. Aga kui Jaan Toots nii hea juht oli, siis miks just tema sadama juhatuse esimees polnud,? lausus Rasmann.

Rasmann lisas, et tema tööleping kehtib 17. detsembrini. ?Juhul kui nõukogu selle varem otsustab lõpetada, saan ma hüvitiseks üheksa kuu palga,? tähendas ta. Rasmanni kuupalk oli eelmisel aastal keskmiselt 65 000 krooni ehk töölepingu lõpetamise korral saab ta hüvituseks 600 000 krooni.

Tohvri sõnul pole nõukogu veel otsustanud, mis Rasmanni töölepingust saab. ?Kõigepealt keskendume meeskonna valikule ja kui inimesed on leitud, siis alles vaatame, kellega ja kunas on vaja töölepingud lõpetada,? sõnas ta.

Tallinna Sadama juhatusse kandideeris 87 inimest, kolmandik neist soovis saada juhatuse esimeheks.

Hansapanga edukaimat tütarfirmat Hansa Capitali vedanud ja möödunud septembris selle juhi kohalt lahkunud Mart Toomingat (35) tahab lisaks Tallinna Sadama juhiks saamisele osta ka Hansapanga tütarettevõtet Balti Realiseerimiskeskust.

Tooming ehitas üles ja juhtis Hansa Capitali, mis tegeleb liisingu, faktooringu, vara müügi ja muu säärasega, alates 1993. aastast. Sellest sai panga edukaim tütarfirma. 2002. aastal oli ettevõtte bilansimaht samas suurusjärgus kui Ühispangal, kasum kaks korda suurem.

Hansa Capital laienes enne Hansapanka

Hansa Capital jõudis Lätisse, Leetu ja Venemaale enne Hansapanka. Tooming alustas seal nullist. Üüris kontori, palkas inimesed ja proovis luua samasugust kambavaimu nagu Eestis, kirjutas Eesti Ekspress. Eestis tegutsenud meeskonna ühtsust näitab see, et kui Tooming lahkus, esitasid avalduse ka teised juhatuse liikmed.

Tooming esitas Hansa Capitalist lahkumise avalduse mullu septembris, põhjuseks vastuolud ülemustega. ?Kui üheksa on üht meelt ja üks teist meelt, siis on kaks võimalust: kas üks austab üheksa seisukohta või läheb ära,? kommenteeris Hansapanga Grupi peadirektor Indrek Neivelt Toominga lahkumist.

Toominga juhitud firma ilmselt meeldejäävaimaks tooteks tavainimese jaoks on 2002. aastal ilmunud ja kiiresti suure populaarsuse kogunud Ego järelmaksukaart.

Varem töötas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude lõpetanud Tooming panga laenuosakonnas juristina. Osakonda juhtis toona Indrek Neivelt.

Kui Jaan Toots Tallinna sadama juhatuse liikme kohalt lahkus, pakuti just Toomingat juhatuse uueks võimalikuks liikmeks. Sellele kohale sai siiski ärimees Allan Kiil.

Kolleegid ja partnerid peavad Toomingat heaks ja inimesi sütitavaks juhiks. ?Ta võiks olla lausa usuliider,? on üks kolleeg öelnud.

Tänavu märtsis võitis Toominga osalusega firma Baltic Business Associates Hansapangale kuulunud Balti Realiseerimiskeskuse müügikonkursi. Toomingale kuulub 29 500 Hansapanga aktsiat.

Möödunud aasta mais käis Mart Toominga nimi ajakirjandusest läbi kui üks kurikuulsa Raivo Karult maksuvaba firma ostnutest.

Toominga hobideks on kirjandus, kino ja male.

Kuigi Tallinna Sadama kasum eelmisel aastal võrreldes 2002. aastaga vähenes, on see viimastel aastatel siiski selgelt näidanud kasvusuunda.

Sadama eelmise aasta puhaskasum oli 234,8 miljonit krooni ehk 198,8 miljonit krooni vähem kui 2002. aastal.

Kasumi vähenemine oli peamiselt tingitud ühekordsetest jäämurdekuludest summas 119,3 mln krooni ja dividendide maksustamisest tulumaksuga.

Eelmise aasta jooksul läbis Tallinna Sadamale kuuluvaid sadamaid 37,6 mln tonni kaupu, mis oli 0,6% vähem kui 2002. aastal.

2003. aastal läbis ASi Tallinna Sadama koosseisu kuuluvaid sadamaid 5,86 miljonit reisijat ehk 1,4% vähem kui 2002. aastal.