Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rahandusministeerium: majanduse välistasakaal paraneb

22. märts 2004, 13:55

Rahandusministeerium prognoosib, et tänu ekspordi kasvu kiirenemisele alaneb tänavu jooksevkonto puudujääk 13 protsendini SKPst.

2003. aastal ulatus jooksevkonto defitsiit rekordilise 13,7 protsendini oodatavast SKPst.

Lisaks välisnõudluse suurenemisele toetavad Eesti eksporti sel aastal
paranevad kaubandustingimused (liitumine Euroopa ühisturuga ja eeldatav nn
topelttollide kadumine Venemaaga mais 2004). Samuti peaksid esimesi tulemusi
andma viimasel ajal tehtud suurinvesteeringud. Ekspordi kasvu peaks senisest
enam toetama teenuste eksport, kuna transiidisektor tundub olevat
madalseisust väljunud ning reisiteenuste eksport on tõusuteel. Impordi
ekspordist aeglasem kasv aastal 2004 on tingitud sisenõudluse kasvutempo
aeglustumisest.

Jooksevkonto defitsiidi vähenemine on aeglane, kuna välismajandus kosub
aegamööda ja jätkuvad mitmed infrastruktuuri arendamise ning tootmise
kaasajastamise projektid, mis vajavad suures mahus importsisendeid. Tulude
väljavool peaks samuti sel aastal veelgi kasvama, kuna välisosalusega
ettevõtete arv ja firmade kasumid suurenevad.

Jooksevkonto defitsiidi kasvu põhjuseks eelmisel aastal oli eelkõige
kaubandusbilansi puudujäägi kasv 18,7 protsendini oodatavast SKPst. Kaupade
ekspordi küllaltki aeglane kasv tulenes välisnõudluse taastumise
edasilükkumisest, teenuste ekspordi aeglasem kasv oli seotud oodatust kauem
püsinud langusega transiidisektoris. Impordi kasv kiirenes 2003. aastal
hoolimata sisenõudluse kasvu aeglustumisest, kuna toodi sisse hulgaliselt
kapitalikaupu, mis on seotud vajadusega tõsta Eesti toodete
konkurentsivõimet ja valmistuda liitumiseks Euroopa Liiduga.

Lisaks kaubandusbilansile oli jooksevkonto paisumise teiseks olulisemaks
põhjuseks tulude väljavoolu kasv, mis ulatus aasta kokkuvõttes 6,5
protsendini prognoositavast SKPst. Suur osa otseinvesteeringute tuludest,
kogumahus 5,6 miljardit krooni, tuli siiski reinvesteeringutena Eesti
majandusse tagasi.

Murettekitav on asjaolu, et Eestisse tehtavad investeeringud, mis on
muuhulgas kaasa toonud importkaupade kasvanud sisseveo, ei genereeri suures
ulatuses tulevast eksporti, vaid on hoopis suunatud siseturu teenindamiseks.
Tuleks rohkem investeerida majandusharudesse, mille ekspordi najal oleks
võimalik tulevikus maksta intresse ja dividende praegu tehtavatelt
investeeringutelt. Sel aastal ootame avatud sektori investeeringute osakaalu
teatud suurenemist koguinvesteeringutes seoses taastuva välisnõudluse ja
planeeritavate tootmismahtude kasvu tööstussektoris.

2003. aasta kokkuvõttes ulatus välisinvesteeringute sissevool 11,8 mld
kroonini, mis oli ligi 2,5 korda suurem kui 2002. aastal. See oli
põhjustatud mitmete investeerimisprojektide käivitumisest ning Sylvesteri
enamusosaluse müügist. Otseinvesteeringutes on endiselt olulisel kohal
reinvesteeringud, mis moodustasid ca 50 protsenti välisinvesteeringute
sissevoolust, näidates väliskapitalil põhinevate ettevõtete kõrget
kasumlikkust. Eesti investeeringud välisriikidesse on püsinud 2002. aasta
tasemel, peamised sihtriigid on Läti ja Leedu.

Portfellinvesteeringute saldo on 2003. aastal 2002. aastaga võrreldes küll
vähenenud, kuid nii Eestisse kui Eestist välja on tehtud oluliselt rohkem
investeeringuid, mis näitab võlaväärtpaberite aktiivsemat kasutamist.
Võlgnevust mittetekitav kapital katab aasta kokkuvõttes ca 60 protsenti
jooksevkonto defitsiidist, mis 2002. aastaga võrreldes on tunduvalt parem
tulemus.

Muude investeeringute netovoog moodustab ligi kolmandiku finantskontost. See
näitab, et välisvahendid on endiselt olulisel kohal väljastatud laenude
finantseerimisel. Kuna kapitali- ja finantskonto ülejääk oli suurem kui
jooksevkonto defitsiit, siis suurenesid keskpanga valuutareservid 2,3 mld
krooni võrra.

2004. aastal on oodata välisinvesteeringute sissevoolu jätkumist. Kõrge
laenamisaktiivsuse ning kesise hoiustamise jätkumist on oodata ka käesoleval
aastal, kuna intressid püsivad endiselt madalad. Seega jätkub muude
investeeringute sissevool finantseerimaks väljastatavaid laene.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. November 2009, 23:00
Otsi:

Ava täpsem otsing