Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-Kindlustus alustas internetis lepingute sõlmimist

    Idee, et kindlustust saab internetis müüa, tekkis paar aastat enne projekti tegelikku sündi. Ideevälgatusele järgnevalt mängiti paberil ja peas läbi erinevaid stsenaariume, kuidas ja mida müüa. ?Eks me vaatasime natuke ringi ka ? Ameerikas oli analoogseid asju veidi tehtud,? räägib E-Kindlustuse juht Risto Rossar. Päris üks-ühele sealt asja siiski üle võtta ei saanud.
    Tegevuse käimalükkamine eeldas kokkuleppeid tähtsamate partnerite ehk kindlustusseltsidega ? ilma selleta poleks olnud suurt mõtet projekti investeerida. Kokkulepete saavutamine nõudis omajagu lobitööd, sest uut lahendust algul veidi kardeti. Siiski kandis see vilja ning süsteemi sai ehitama hakata. ?Umbes kolmandal katsel saime selle IT-firma Webmedia abiga ka valmis,? kirjeldab Rossar. ?Algul mõtlesime küll, et lihtne asi ? korrutame tariifidega läbi ja trükime poliisi välja. Aga mida sügavamale läksime, seda keerulisemaks asi läks. Eks me ehitame ja täiustame süsteemi siiamaani.?
    Algne äriidee, et klient saab kodust lahkumata interneti kaudu kindlustuslepinguid sõlmida, töötab siiani hästi, olgugi et see moodustab praegu vaid ca 10% müügist. Lisaks müüakse kindlustust ka personaalse teeninduse kaudu ja koostööpartnerite abil. Statoil, Lukoil ja ARK müüvad kindlustust läbi E-Kindlustuse e-süsteemi. Ettevõtte loodud keskkond on lisaks sellele, et klient ise interneti kaudu kindlustust osta saab, ka keskkond kindlustuse müüjale. Nii ollakse Rossari hinnangul väärtusahel müüja ja kindlustusseltsi vahel, tehes müüja elu lihtsamaks ? ta ei pea aruandlust tegema 4?5 seltsiga, vaid tal on üks partner. Sedalaadi koostööd laiendatakse ? leping on sõlmitud ka Sampo Liisinguga. Liisingfirmade jaoks on väljaarendamisel erimoodul, mis võimaldab süstemaatiliselt hallata liisingvarade ja pankade tagatisvara kindlustuskatet. Selle juurutab E-Kindlustus liisingfirmadest koostööpartnerite juures - Sampo Liising, Siemens Investeeringud, Balti Investeeringute Grupp ja 3 Step IT.
    E-Kindlustuse maakler Ando Kivilaid peab nende internetikeskkonda ka kontaktipüüdjaks. ?Keskkonda tullakse vaatama, mis toimub, ja kui on keerulisem küsimus, jõutakse meie maaklerite personaalse teenindamise juurde,? selgitab ta. ?On ka teistpidi võimalus ? olles suhelnud maakleriga, leitakse teinekord, et palju asju on lihtsam ise internetis ära teha.? Nii on reisi-, kodu-, liikluskindlustus lihtsamad tooted, samas nt vastutuskindlustus on keerulisem ja pole internetis väga hästi müüdav. Samuti sõltub palju kindlustusmakse suurusest ? kui makse on juba 10 000?15 000 kr, siis on kliendi valmisolek seda internetis teha väiksem.? Nii annab e-keskkond lihtsamate toodete puhul kokkuhoiu ja võimaluse kindlustust odavamalt müüa.
    ?Reisikindlustus on internetis kõige lihtsam,? räägib Kivilaid. ?See on üks väheseid tooteid, kus on vaja vaid kokkulepet. See töötab väga ilusti.?
    E-Kindlustuse juhid turvalisuse probleeme ei pelga. Rossari sõnul on nad enda arvates kõik mõistlikud lahendused turvalisuse tagamiseks rakendanud. ?Me raha ju läbi keskkonna ära ei võta, maksma läheb klient ikka internetipanka ja seal on õnneks turvalisuse aste väga kõrge,? räägib ta. ?Meie võtame kliendi isikuandmed, kodu andmed, võib-olla andmed, millal ta reisil on. Meie puhul on vaja turvata info liikumist kliendi brauseri ja meie andmebaasi vahel ja seda me turvame nii, nagu hetkel on võimalik maksimaalselt turvata.?
    Oma suurimaks saavutuseks peavad E-Kindlustuse juhid elektroonilise süsteemi rakendumist ? programmi, mis kindlustusvahendaja jaoks teeb kõik asjad alates lepingu sõlmimisest kuni raamatupidamiseni ära. Lisaks toimib online-aruandlus kindlustusseltsidega. Ära jääb hulk paberitööd ja ressurssi jääb üle müügitöö jaoks.
    ?Me suudame ka väga suurte klientide väga väikesed asjad kontrolli all hoida,? räägib maakler Ando Kivilaid. ?Meil ei ole vaja selleks raista aega, süsteem teeb ise asjad ära. Ta hoiab meeles ka isegi ühekroonise kindlustuse, ei lase sel lõppeda, ei lase võlgu jääda jne.?
    Üheks õnnestumiseks peab ettevõtte juht Risto Rossar ka seda, et koostöös seltside, Liikluskindlustuse Fondi ja IE Tarkvaraga saadi paika süsteem, kus väljastatakse liikluskindlustusi E-Kindlustuse blankettidel.
    Tankla näitel oleks mõeldamatu müüa nelja seltsi kindlustusi neljal erineval blanketil. Nüüd läheb kindlustus olenemata seltsist ühele samale blanketile, arvestust peab E-Kindlustus.
    ?Tänu sellele on meie käes üks suuremaid liikluskindlustuse müügi kette, 60 müügipunkti üle Eesti, kusjuures kuskil ei ole paigas meie töötaja, vaid seda tehakse n-ö hot-dog?i müügi kõrvalt, asi on niivõrd lihtsaks tehtud,? räägivad E-Kindlustuse mehed.
    Toivo Voit, Kindlustusabi direktor:
    Minul on E-Kindlustuse kohta väga positiivne arvamus, nad on tublid kindlustuse müüjad. Suur osa kindlustusest on interneti teel müüdav. Inimene sisestab parameetrid ja kohe näeb, millised variandid tal on. Kui ta läheb kontorisse ja ei saa sealt head pakkumist, võib ta hakata arvama, et äkki nägu ei meeldinud. Elektrooniline müük võtab sellised kahtlused ära. Tean, et nende süsteem toimib väga hästi, kuna olen paar poliisi sealt ka ise ostnud ? veel enam olen hindade teadasaamiseks lihtsalt proovinud.
    Urmas Kivirüüt, Salva Kindlustuse kindlustusdirektor:
    E-Kindlustusega oleme koostööd teinud nende tegevuse algusest alates ja koostöösuhet hindame viljakaks. Firma alustas tegevust, pakkudes kindlustusportaali teenust. Kliendini püüti jõuda inimvahenduseta. Siis oli ja ka praegu on portaalimaaklerlus väga edumeelne idee, kuid igal lennukal ideel on varjuküljed.
    Minu hinnangul ei ole Eestis piisavalt potentsiaalset klientuuri, kes oleks valmis massiliselt kindlustusteenust ostma portaalist, kuna inimeste teadmised kindlustustoodetest ei ole veel väga head.
    Kui inimene ei tunne ennast teenuse ostmisel kindlalt, siis pigem ostab ta inimese vahendusel kui internetist. Sellest tulenevalt on ka E-Kindlustus tegutsenud teiste klassikalisemate vahendusteenuste arendamisel eesmärgiga kasvatada käive tasemele, mis lubaks kulusid katta ja investeerida. Puhas internetivahendus on tänaseks vaid üks ja mitte suurim osa nende ärist.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.