Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Päritolutunnistuste väljastamine muutub ELis

    Eestis ja ELis on kasutusel järgmised päritolusertifikaatide vormid: EUR 1, sertifikaat vorm A, arvedeklaratsioon, kinnitatud eksportööri poolt väljastatud arvedeklaratsioon ja mittesooduspäritolu sertifikaat ehk üldsertifikaat.
    Reeglid, millist sertifikaati kauba päritolu tõendamiseks kasutada tohib, tulenevad juba ELi kaubanduspoliitikast ning alates 01. maist 2004 rakenduvad need reeglid ka Eestis.
    Selgituseks: Eesti ELiga liitumiseni tõendatakse Eesti ja Ukraina kaupade sooduspäritolu liikumissertifikaadiga EUR1 või kinnitatud eksportööri arvedeklaratsiooniga. Aluseks on kahe riigi vahel kehtiv vabakaubandusleping.
    Alates 1. maist 2004 tuleb Ukraina kauba impordil Eestisse esitada päritolusertifikaat vorm A. Aluseks on ELi ja Ukraina vahel kehtiv partnerluse ja koostöö leping, millest lähtuvalt rakendab EL Ukraina kaubale üldist soodustuste süsteemi. Ukraina rakendab ELi kaupadele enamsoodustusre?iimi. EList pärineva kauba saatmisel Ukrainasse tuleb kaasa panna üldsertifikaat ja seda juhul, kui Ukraina pool seda nõuab.
    Lisaks firmadele tuntud sertifikaatidele on ELis kasutusel veel kauba sooduspäritoluga seonduvad tarnija deklaratsioon, mida kasutatakse tõendina, kui soovitakse kauba ekspordil saada liikumissertifikaati EUR1 või koostada selle alusel arvedeklaratsioon, ja teabesertifikaat INF4 ja mittesooduspäritoluga seonduvad päritolusertifikaadid teatud põllumajandussaaduste ning põllumajandustoodete impordi erikorra puhul. Kasutusel on tarnija deklaratsioon, pikaajalise tarnija deklaratsioon ja tarnija deklaratsioon toodetele, mis on ühenduses läbinud töö või töötluse, kuid pole sooduspäritolustaatust saanud.
    Tarnija deklaratsiooni täpsuse või tõesuse kontrollimiseks võivad tolliasutused nõuda veel nn teabesertifikaati INF4, mille väljastab tarnija asukoha liikmesriigi tolliasutus. Täidetud INF4 väljastatakse tarnijale, kes esitab selle eksportijale ja see omakorda oma riigi tolliasutusele, et saada EUR1.
    EUR1 kehtib praegu riikide vahel, kellega Eestil on kehtiv vabakaubandusleping. Vorm A väljastatakse Eesti päritolu kauba ekspordil Jaapanisse, Kanadasse ja USAsse. Eesti toll on aktsepteerinud arenguriikides ja vähemarenenud riikides väljastatud vormi A alates 2002. aastast.
    Eestis väljastab eelpool nimetatud kahte esimest sertifikaati tolliamet. Arvedeklaratsioone kauba väärtusele kuni 6000 EUR ehk 93 900 krooni väljastavad firmad ise ja üle selle summa tohivad arvedeklaratsiooni koostada ainult kinnitatud eksportöörid. Mittesooduspäritolu sertifikaate väljastab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
    Autor: Lidia Friedenthal
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.