Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Reklaamiagentuurid tahavad konkursi kaotuse eest raha

Eda-Liis Kann 23. märts 2004, 00:00

Eesti Reklaamiagentuuride Liidu (ERAL) koostatud reklaamiagentuuride konkursi korraldamise üldjuhend ütleb, et oleks soovitav reklaamiagentuuridele hüvitada konkursist osavõtmiseks tehtavad kulutused.

Vilojeti turundusjuht Merje Niidumaa nendib, et ERALi puhul on tegemist tugeva katuseorganisatsiooniga, kes oma liikmete heaolu eest seisab. Taolisi ühendusi on vähe, kelle liikmed vaid tasu eest konkurssidel osalevad. Võrdlusena on näiteks PRagentuuride avalikel konkurssidel pakkumisse pandud aeg ja ressurss agentuuri enda risk. ?Agentuur peaks oma kulud ikka ise katma. See on siiski reklaam agentuurile endale. Ja minu teada pole need summad ka eriti suured, et selle pärast suur vaidlus tekitada,? arvas Niidumaa.

Ka EMT turundusjuht Kadri Ärm ei pea konkursil osalemise hüvitamist õigeks. Kui potentsiaalne teenusepakkuja viib end kurssi potentsiaalse kliendi olukorraga, mõtleb läbi võimalikud koostööettepanekud ja lahendused või ideed ning koostab ennast tutvustava esitluse, siis sellise tegevuse eest pole heaks tavaks arvet esitada, eriti kui pikemaajalist partnerlussuhet ja lisaväärtust kummalegi poolele ei sünni.

Euro RSCG Idea Mark Eikneri sõnul tuleb ettevõtjate ja agentuuride lahkheli sellest, et ERALi juhend pole kõikidele turundusjuhtidele veel teada ja seetõttu pole seni veel automaatselt keegi konkursikutsesse pannud sisse ka hüvituslubadust.

?Kui aga oleme konkursi korraldajat informeerinud vastava juhendi olemasolust, siis endast lugupidavad firmad on ideekonkursi puhul valmis tasu maksma küll. Vahest kolmandik on neid, kes on nõus tellitud töö eest tasuma, teine kolmandik muudab konkursi tingimusi ning ei küsi loovlahendusi ning viimasest kolmandikust me enam ei kuule,? nentis Eikner.

Kui klient pole soostunud tasu maksma, on agentuur üritanud klienti veenda konkursi korda muutma. Alati ei pruugi ideekonkurss parim lahendus olla. ?Mina ei soovitaks üldse ideekonkursse korraldada, kuna see ei anna agentuurist tegelikult mingit pilti. Reklaamiagentuuridest on tänasel päeval saanud ettevõtete turunduspartnerid ja sellise tähtsa otsuse tegemisel ei saa lähtuda konkursile esitatud töö õnnestumisest,? rääkis Eikner.

Arvestades info hulka, mida agentuur peab pakkumise tegemiseks läbi töötama, ei ole reaalne adekvaatse tulemuse saavutamine ? keegi paneb juhuslikult täppi, keegi aga jälle mööda. Kõhutunde järgi tehes on homme olukord võibolla juba vastupidine.

?Ma arvan, et agentuuri hindamiseks on oluliselt tähtsam, milline on olnud agentuuri senine tegevus ja kas agentuuri meeskonnaga ka mõnus kontakt tekib,? ütles Eikner.

Reklaamiliitu mitte kuuluva reklaamiagentuuri Hunt tegevdirektori Lee Murrandi sõnul on otse loomulikult õige lähenemine hüvitada konkursist osavõtuks tehtavad kulutused: ?Kuna aga seni pole veel mitte ükski ettevõte lubanud konkurssi kulusid hüvitada, siis oleme konkursil siiski osalenud, kuid valikuliselt ja vastavalt võimalikule ajalisele ressursile (mitte täie pühendumisega).? Seetõttu on suurimad kaotajad just nimelt konkursi korraldajad ise, kus teise või kolmanda koha ideed müüakse edasi konkurentidele, sest konkursi korraldajal puudub igasugune õigus nendele ideedele.

Talleggi turundusjuhi Kaarel Karu sõnul sõltub tasustamine konkreetsest ülesandest. Näiteks konkursil, kus agentuuri ülesandeks oli esitada visioon oma nägemusest võimaliku kaubamärgi strateegia kohta, Tallegg konkursi kutses hüvitust ei lubanud. Keegi osalejatest seda ka ei küsinud ja kõik viis agentuuri olid nõus sellel konkursil osalema.

Samas aga Talleggi munapakendite teostaja leidmiseks korraldatud konkursil, kus oli tegu väga konkreetse lähteülesandega ning ootasime osalejatelt ka väga konkreetseid nägemusi pakendilahendustest, oli kutses kirjas ka tasu, mida makstakse mittevalituks osutunud agentuuridele konkursil osalemise eest.

?Üllatav oli aga see, et vaatamata konkursijärgsele meeldetuletusele ja vastava pügala olemasolule kirjalikus konkursikutses ei ole tänini ükski konkursil osalenu esitanud Talleggile vastavat arvet. Kuna möödunud on juba kuid, ja uued pakendid on lähipäevil kauplustesse jõudmas, siis on alust arvata, et osalejate ausalt väljateenitud tasu ei küsitagi,? nentis Karu.

Ecwadori loovjuhi Anti Jürgensteini sõnul on hüvitussummad, mida makstakse mittevalituks osutunud agentuuridele, liiga väikesed. Erineva suurusega ettevõtetel on loomulikult erineva suurusega tasu, kuid summa suurus ja töö maht on omavahel reeglina korrelatsioonis.

Samas nõustub Jürgenstein, et just tasu suuruse määramine ongi ettevõtja jaoks ilmselt paras pähkel. Teoreetiliselt oleks ju õige hüvitada 100% kulud, kuna tavaliselt on konkursi jaoks tehtud sama töö, mis tellitud tööga, kuid praktiliselt pole 100% mõeldav.

Kuna tasu suurus peaks olema piisav, et agentuurid osaleksid, on kõige targem agentuuridega läbi rääkida, millist tasu eeldatakse. Samuti peaks osalejaid kohtlema võrdselt. ?Kui konkursile kutsutud agentuuridele on seatud identsed ülesanded, ei näe ma põhjust, miks keegi peaks väiksema hüvitise saama või üldse ilma jääma,? nentis Jürgenstein.

Reklaamiagentuuri Hunt tegevdirektor Lee Murrandi leiab, et kui keskmine või suurettevõte kuulutab välja logo või tunnuslause konkursi ja teatab, et auhinnafond on 5000 krooni, siis see on selgelt vähe. Sel juhul on mõttetu eeldada, et osa võtavad ka oma ala professionaalid.

Starmani turundusdirektori Henri Treude sõnul oleks mõistlik konkursi puhul maksta tasu rohkem kui ühele, kuid mitte kõigile. Ideekonkursi käigus makstav summa võiks olla 5000?10 000 krooni.

  • Enn Parel, Tallinna Kaubamaja turundusjuht:
    Minu seisukoht on, et tasu küsimine konkursil osalemise eest on täiesti normaalne. Agentuur teeb konkursil osalemise ettevalmistamise käigus terve hulga töid, mis tähendab neile aja- ja palgakulu.

Iseküsimus on see, kas selle töö eest peaks maksma täies mahus, aga mingi kompensatsioon on minu arvates igati kohane.

Vastasel korral juhtub nii, et agentuur tegeleb pidevalt mingite konkursside ettevalmistamisega ning põhitöö jaoks ressurssi ei jäägi.

Tasub silmas pidada, et need konkursid ei tähenda kunagi lihtsalt pakkumiste saatmist, vaid sisulist tööd potentsiaalse kliendi poolt püstitatud ülesande kallal, mis tihti on ka suhteliselt keerukas. Me ei korralda ju konkurssi näiteks ehitusfirmade hulgas, öeldes, et kes kõige parema sauna ehitab, saab endale maja ehitamise austava ülesande ? miks siis peaks see reklaamibüroode puhul teistmoodi olema?

Viimane konkursikogemus: kõigepealt tutvusime agentuuride tehtud töödega iseseisvalt, mina olen ka pidevalt reklaamivallas toimuvat jälginud ning Kuldmunade jagamisel silma peal hoidnud. Samuti lähtus Kaubamaja ERALi soovitusest ning igale osalejale oli ette nähtud kindel tasu tehtud töö (osaliseks) korvamiseks.

Summade suurust me ei soovi avaldada, kuid võib öelda, et väga suured need ei olnud ning pisut ninakrimpsutamist tuli ette küll. Panime välja kindla summa kolmele kaotajale, võitja tasuks oli lepingu sõlmimine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing