Elukoht Eestis säilitab ka residentsuse

Aivar Pau 24. märts 2004, 00:00

Tanel Kõrvel on jõudnud õigele järeldusele, et isiku maksukohustus Eestis sõltub tema residentsusest. Tulumaksuseadus (TMS) ütleb, et füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva või on välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja.

Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Mitteresident on aga isik, kes ei vasta ühelegi eelnimetatud kriteeriumidest. Mitteresident maksab tulumaksu vaid TMSs nimetatud ulatuses Eesti tuluallikatelt. Eeltoodust lähtuvalt ei ole aga mingit alust väitel, et isik, kelle elukoht on Eestis, kuid kes viibib Eestist eemal enam kui 183 päeva, kaotaks eemalviibimise tõttu residentsuse Eestis. Elukoha säilimine Eestis hoiab alles ka residentsuse.

Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Seega asjaolu, et isik soetab endale eluaseme ka teise riiki või viibib üle poole aastast välismaal, ei muuda tema residentsust Eestis, kui tal on ka Eestis elukoht olemas. Elukoht võib isikul olla mitmes kohas, mis võib kaasa tuua residentsuse mitmes riigis.

Sageli arvatakse, et isiku muutumine maksuresidendiks teises riigis vabastab ta residentsusest Eestis. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Kui isikul säilivad residentsust põhjustavad sidemed mõlema riigiga, tekib topeltresidentsus. Topeltresidentsus on välditav vaid olukorras, kus riikide vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (maksuleping) või muu topeltresidentsust vältiv Riigikogu ratifitseeritud välisleping. Kui sellist riikidevahelist lepingut pole, on isik kohustatud topeltresidentsuse korral deklareerima ja tasuma makse mõlemas riigis.

Maksulepingu kohaselt loetakse topeltresidentsusega isikut residendiks riigis, kus on isiku alaline elukoht. Kui isikul on alaline elukoht mõlemas riigis, loetakse isikut residendiks riigis, millega isikul on lähedasemad isiklikud ja majanduslikud sidemed. Kui ka selle alusel ei saa residentsust kindlaks määrata, lähtutakse veel teistest kriteeriumidest.

TMS määratleb, et kui Riigikogu ratifitseeritud välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või lepingus on mitteresidendi tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingu sätteid.

Seega juhul, kui maksulepingu kohaselt loetakse topeltresidentsusega isik residendiks Eestiga maksulepingu sõlminud teises riigis, kaotab ta Eesti residentsuse. Isiku taotlusel väljastab maksu- ja tolliameti piirkondlik maksukeskus talle tõendi tema residentsuse kohta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing