Riigikogu komisjon nõudis Natura 2000 loojatelt selgitusi

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Jürgen Ligi, kes ootas eilsele komisjoni istungile Natura 2000ga tegelevate lihtametnike asemel enda sõnul ?veidi jõulisemaid esindajaid?, leidis aru andma tulijatena keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Hanno Zingeli ja peaspetsialist Kadri Mölleri. Minister Villu Reiljan ja teised ministeeriumi juhtkonna liikmed olid eile hõivatud Itaalia külalistega.

Ligi sõnul sai ta ametnikelt kinnituse, et kohe 1. maiks ei esitata Euroopa Komisjonile neid eraomanike valdusi, mille suhtes on tekkinud küsimused lahenduseta. See ei tähenda, et ligi 10 000 eraomaniku maa esitamisest üldse loobutakse. Kõigi kinnistuomanikega püütakse kindlasti ühendust saada ning kuulata ära nende arvamus. Esimesena saab aga teele saata kindlasti need alad, mis on juba praegu looduskaitse all.

Kohtumise järel rääkis Ligi, et Natura 2000 puhul on tegu paljuski ülespuhutud hirmuga. Ligi sõnul on Natura valikualade ettevalmistamisega tegeletud juba 2000. aastast ning osaliselt on tõepoolest taunitav, et teavitamisel on läbi aetud vaid ajalehtede ja internetiga, mitte personaalse suhtlemisega. ?Samas personaalselt on suheldud Põlvas, kuid ka seal ei ole olukord sugugi parem,? rääkis ta. ?Kuid teistpidi näitab see, et mitte ainult teavitajas pole viga, vaid ka vastuvõtjas istub eitus tugevalt sees.?

Ligi sõnul on enne Natura 2000 hoiualade kinnitamist kehtestatavad ajutised piirangud ja ka hilisemad reeglid oluliselt leebemad, kui praegu kardetakse. ?Ma ei taha öelda, et konflikte üldse ei tule. Tõsi küll, nii mõnigi äriidee läheb löögi alla, kuid selleks on oma mehhanismid, nagu näiteks asendusmaad,? rääkis ta.

Ligi tunnistas, et kohtumisel jäi küsimata, kas riigil on analüüs ja eelarvekava eraomanikele majandustegevuse nurjumise pärast hüvitatavate kulude osas. ?Pigem ma arvan, et seda pole. Selline majanduslik kalkulatsioon oleks otstarbekas, kuid ma arvan, et see saaks olema suhteliselt ebatäpne,? ütles ta.

Ligi sõnul jäi tal esitamata ka küsimus selle kohta, kas koostöö Natura 2000 võrgustiku loomisel kohalike omavalitsustega oli piisav ning kas ei oleks saanud juba eos vältida olukorda, kus mitu õiguslikku jõudu omavat planeeringut tehti hoiualasid arvestamata. ?Kohalike omavalitsuste teema on teravalt üleval küll,? tõdes Ligi. ?Samas ei julge ka etteheiteid teha, sest ei kujuta ette, kuidas seda hästi teha kõigi 240 omavalitsusega.?

Keskkonnaministeerium teatas vastuseks eilses Äripäevas ilmunud loole (vt - Ministeerium loobub Natura 2000 maade esitamisest), et ei loobu Natura alade esitamisest.

?Äripäevas ilmunud artikli pealkirjast võib jääda ekslik mulje, nagu keskkonnaministeerium loobuks üldse Natura 2000 maade esitamisest Euroopa Komisjonile 1. maiks,? jätkas keskkonnaministeerium.

1. maiks esitab ministeerium Euroopa Komisjonile Natura 2000 eelvalikualad. Neid väljaspool kaitsealasid asuvaid eelvalikualasid, mille omanik on selgelt Natura ala moodustamise vastu, Euroopa Komisjonile ei esitata. Küll aga kehtestatakse neil aladel ajutised väga leebed piirangud majandustegevusele, mis tähendab, et elu võib seal üldjoontes jätkuda samamoodi kui seni.

Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul ei ole ajutiste kaitsealade moodustamise puhul põhjust ärevust tunda, sest kaitsealade moodustamine hakkab toimuma eraomanikega läbirääkimiste teel.

Ajutiste kaitsealade moodustamise eesmärk on tagada sama hea keskkonnaseisund, kui seal on praegu. Näiteks pakub riik eraomanikule ühe alternatiivina välja võimaluse maad ümber vahetada.

Lõpliku otsuse Natura alade üle langetab Euroopa Komisjon. Eesti ülesanne on anda kogu protsessi kohta objektiivset infot. ?Juhul kui Euroopa Komisjon peab meie poolt esitatud alade valimit ebapiisavaks, esitab keskkonnaministeerium aasta lõpuks täiendavad alad eelvalikualade hulgast,? teatas ministeerium. Ajutiste piirangute kehtestamine tagab, et nende alade ökoloogiline väärtus ei kahjustu Euroopa Liiduga läbirääkimise protsessi ajal.

Keskkonnaministeerium on saanud kodanikelt üle 700 arvamuse ja ettepaneku, millest võib järeldada, et inimesed hoolivad loodusest ning neile läheb korda, mis Eesti keskkonnas toimub. ?Oleme saanud ka palju positiivset tagasisidet, sh omanike soove laiendada eelvalikualade piire nende maale,? kirjutas ministeerium.