Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Warren Buffett ? maailma esiinvestor

Tõnis Arnover 24. märts 2004, 00:00

Buffett ei läinud alt isegi hiljutise IT-sektori börsikrahhiga, sest ta lihtsalt ei ostnud tehnoloogiafirmade aktsiaid, tuues põhjenduseks, et ta ei investeeri kunagi firmadesse, mille tegevust ta ei tunne. Ja kui IT-buumi ajal nimetati teda ajast-arust dinosauruseks, kelle aeg on lootusetult möödas, siis eelmisel aastal tema tosina töötajaga firma Berkshire Hathaway üle saja miljardi krooni teenitud puhaskasum on pannud enamiku Ameerika investoreid jälle hoolega kuulama, mida Buffettil öelda on.

Kõik oma vihjed ja arvamused esitab Omahas elav Warren Buffett iga-aastases muheda huumoriga pikitud aruandes aktsionäridele. Iga tõsine investor loeb selle läbi nagu pühakirja, sest peale firma asjade toob Buffett seal lustakaid elulisi näited, sarjab valitsuse maksupoliitikat ning, mis veelgi tähtsam, vihjab trendidele, mida ta on eksimatult haistnud juba aastakümneid. Kuid viimases aruandes kurdab temagi, et kuhjuvale rahale on järjest raskem õiget rakendust leida.

?Investori jaoks ei ole midagi hullemat, kui ideed otsa saavad. Meie põhiväljakutse on genereerida ideid sama kiiresti, nagu me genereerime raha. Kui jõuame punkti, kus ei suuda lisakasumit teenida, maksame raha aktsionäridele välja ja paneme poe kinni,? ütleb ta.

Nooruses on ta juba korra nii teinud. Töötades 60. aastate algul oma mentori Benjamin Grahami investeerimisalases partnerfirmas ja hiljem oma firmas ning teenides investoritele aastas 29,5% tulu, jättis ta järsku äri katki ja maksis kõigile raha välja. Enda sõnul talle lihtsalt ei meeldinud börsil toimuv hinnakujundus, mida ta pidas ebaõiglaseks.

Siis lõi ta ärimudeli, mis töötab edukalt tänaseni. Ta jõudis järeldusele, et rahategemisel on ühel valdkonnal teiste ees suur eelis, ja see on kindlustus, mis kasseerib enne sisse maksed ja alles siis maksab välja nõuded. Sel moel saab firma teenida uut raha rahaga, mida firma haldab, kuid mis ei ole otseselt tema oma. Ostetud tekstiilifirma Berkshire Hathaway kõrvale rajas ta kindlustusfirma Geico (hiljem General Re), mis sai ühtlasi grupi südamikuks. Lisaks ostis ta strateegilisi osalusi suurtes Ameerika firmades, nagu Coca-Cola ja Gillette, ning täisosalusi väiksemates firmades, nagu Nebraska Furniture Mart. Ja tulemus on vägev. Kui Buffett 1965. a Berkshire?i ostis, maksis selle aktsia 243 krooni. Nüüdseks on aktsia väärtus kasvanud 1,2 mln kroonile.

Buffetti edul on mitu saladust. Peamine muidugi see, et ta on ostnud õigeid aktsiaid õigel ajal. Tänu sellele on Berkshire?i aktsia edestanud viimase 38 aasta jooksul USA suurfirmade S&P 500 indeksit keskmiselt 11,8% aastas. Teiseks on ta vara kasvatanud väga pikaajaliste investeeringutega ega ole rutanud ka edukatest firmadest dividendide väljavõtmisega.

Viimases aruandes kurdab Buffett, et järjest raskem on rahale rakendust leida. Möödunud aastal kasvas firma käsutuses olev sularahahulk kolmekordseks, küündides üle neljasaja miljardi krooni. ?Oleme raskes olukorras, kus me ei suuda oma kapitalile korralikku rakendust leida, kuid lohutust lisab see, et me pole vähemalt lollusi teinud,? ütleb Buffett.

Warren Buffett on mitut puhku avaldanud kriitilisi arvamusi president George W. Bushi maksupoliitika kohta, mis väidetavalt soosivat suurettevõtlust. Tema arvates pole see ärikliimale kasuks tulnud. ?Möödunud aastal maksis Berkshire Hathaway riigile ettevõtte tulumaksu 3,3 mld dollarit, mis moodustab 2,5% kõigi USA firmade makstavast tulumaksust. Piisab, kui Ameerikas oleks ainult 540 meiesugust maksumaksjat, siis poleks ei ülejäänud firmadel ega eraisikutel tarvis tasuda mitte sentigi ühtki maksu,? müristab ta.

Aastail 1995?2003 on Berkshire?i tulu kümnekordistunud ning maksud kasvanud 11kordseks. Et miski on mäda, näitab see, et samal ajal on kõigi USA firmade tasutud maksud 16% vähenenud. Ettevõtte tulumaksu osakaal riigituludes on kukkunud 1952. a 32 protsendilt mullu 7,4le, mis on madalaim tase pärast 1934. aastat, kui 1983. a välja arvata.

?Loodame tulevikuski rohkem makse maksta, sest see tähendab meie heaolu kasvu, aga samuti loodame, et enamik USA suurfirmasid teeb sama, ? ütles esiinvestor.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing