Kas elektri hinnatõus on põhjendatud?

Märt Ots 25. märts 2004, 00:00

Vabaturul kujunevad ettevõtte tegevuskulud pakkumise ja nõudmise vahekorra alusel. Kui ettevõte ei suuda kulusid konkurentidega samal tasemel hoida, kaob ta varem või hiljem turult. Loomulikul monopolil tundub elu lihtsam. Kui investeerimiseks rahavoogusid enam ei jätku, saab hinda tõsta.

Toota võib elektrit lisaks põlevkivile ka teistest kütustest, kuid Narva Elektrijaamadel puuduvad praegu turu suletuse tõttu veel konkurendid. Elektrivõrgud on ja jäävad aga alati loomulikuks monopoliks. Seega on energiaturu inspektsiooni ülesanne nii täna kui ka tulevikus olla Eesti Energia (EE) nn virtuaalseks konkurendiks.

Kas EE võib kehtestada ampritasu? Võrguga liitumise eest on ju tarbija juba maksnud. Seaduse järgi võib küll. Elektrituru seaduses on sätestatud võimalus kehtestada kolm erinevat võrgutasu: liitumistasu, elektrienergia edastamise tasu ja palju vaidlusi tekitanud püsiühenduse kasutamise tasu. Liitumistasu makstakse, kui tarbija soovib elektrivõrguga liituda või tal on vaja lisavõimsust. See on ühekordne.

Püsiühenduse kasutamise tasu makstakse regulaarselt mingi perioodi eest, reeglina kord kuus. Tarbijal, kes maksab näiteks 10 ampri või 10 kW eest, on õigus vastaval võimsusel elektrit tarbida. Kui ta lubatud võimsuse ületab, lülitab peakaitse elektri välja. Elektrienergia edastamise tasu maksab tarbija vastavalt elektriarvesti näidule. Miks üldse peaks maksma püsiühenduse kasutamise ehk selle eest, et sul on võimalik igal hetkel teatud võimsusel elektrit tarbida?

Teatavasti jagunevad ettevõtte kulud muutuv- ja püsikuludeks. Püsikulud tuleb ettevõttel igatahes kanda, kas elektrit tarbitakse või mitte. Muutuvkulud on elektrivõrkudel piltlikult öeldes siis, kui elektrit edastatakse. Lugejate hämmastuseks tuleb tõdeda, et elektrivõrkudes muutuvkulud praktiliselt puuduvad. Ainsaks muutuvkuluks on elektrikadude kompenseerimiseks ostetav elektrienergia. Kui teha võrguteenuse hind täpselt kulupõhiseks, tuleks kõikidel tarbijatel maksta sisuliselt vaid püsitasu. Siis aga muutuks elektri hinnakujundus absurdiks.

Õiglane pole see ka teistpidi. Kui näiteks suvilaomanikule on aastaringselt garanteeritud võimsus 10 kW, aga ta suvitab vaid ühe kuu ja maksab elektri eest 50 krooni aastas, siis ei ole selline hinnakujundus kaugeltki kulupõhine. Samuti on see ebaaus naabri suhtes, kes elab suvilas aastaringselt ja katab sisuliselt naabri püsikulud.

Kindlasti aga ei ole ka põhjendatud ühetaolise 20kroonise püsitasu kehtestamine näiteks korteritele. 150 m² suurune korter vajab kööktoaga võrreldes elektrilist võimsust kordades rohkem. Seega EE kava hakata küsima kõikidelt korteriomanikelt 20kroonist püsitasu ei ole õigustatud.

Kas elektrienergia hinnatõusu peamine põhjus on EE investeerimisvajadus? Mistahes toote hind koosneb kuludest, mitte investeeringutest. Ka EE võiks tunnistada, et võimaliku hinnatõusu põhjuseks ei ole mitte 46,6 miljardi kroonine investeeringuprogramm, vaid asjaolu, et ettevõttele ei ole garanteeritud põhjendatud kasumit. Nii nagu eraomandis olevad Eesti Gaas, Tallinna Küte või Fortum Elekter, taotleb kasumit ka EE. Kapital on kapital, olenemata sellest, kas tema omanik on riik, kohalik omavalitsus või eraisik. Kuna EE on monopoolne ettevõte, peab regulaator määrama kindlaks lubatud kasumi ehk ettevõtte põhjendatud tulukuse. Vastavalt üldlevinud regulatsioonipraktikale võiks turgu valitsevasse infrastruktuuriettevõttesse investeeritud kapital teenida sama palju kui investeering tasakaalustatud väärtpaberiportfelli, millele on lisatud vastava sektori riskipreemia. Monopoolse ettevõtte riskid on minimaalsed ja elektrivõrgud on ilmselt Eesti kõige väiksema riskiga ettevõtted.

Seega on ka elektrivõrgu põhjendatud tulukus ehk kasum minimaalne: alla 7?8 protsendi. Kui kulude kokkuhoiu potentsiaal ei suuda katta põhjendatud kasumit, tuleb leppida hinnatõusuga. Energeetikas on ka kulusid, mis ei sõltu otseselt ettevõtjast, näiteks keskkonnakulud, mis on paratamatult suurenemas.

Euroopa Liidu energiapoliitika suunab meid rajama tuulikuid, hüdroelektrijaamu ning soojuse ja elektri koostootmisjaamu, sest soojuse ja elektri koostootmine on keskkonnasäästlikum. Nt Narva Elektrijaamade tüüpi ainult elektrit tootvast jaamast saab maksimaalselt kätte 40% kütuses sisalduvast energiast ja 60% läheb kaduma ? Narva jõe ja Läänemere kütmiseks.

Efektiivsest koostootmisjaamast võib saada isegi üle 90% kütuses sisalduvast energiast. Energiasäästu ja keskkonnahoiu nimel tasub selliseid investeeringuid teha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing