Riigireserv on kõik kokku suur bluff

Riigireservi seadus ütleb: ?Riigireserv on Eesti Vabariigi julgeolekut ja sõltumatust tagav materiaalsete ressursside ning tehniliste vahendite kogum, mis võetakse kasutusele hädaolukorras ja sõjaseisukorra ajal.?

Äripäeva arvates on riigireserv suur bluff. Valitsuse vastutustundetu suhtumine ning pideva ja pädeva kontrolli puudumine on viinud olukorrani, kus riigi julgeolekuvarud eksisteerivad suuresti vaid paberil. Valitsus ei suuda täita talle seadusega pandud kohustust ? tagada riigi julgeolek hädaolukorras.

Eesti viljareservi hoidmise mitmeaastase praktika põhjal saab kirja panna seadusetekstist sootuks erineva riigireservi definitsiooni: sulitsemise järjepidev tagamine riigi poolt saladuskatte varjus.

Toimetuse arvamuse saab ümber lükata riigireservi seadusepügalaga, mis kuulutab strateegiliste varude koostise ja kogused riigisaladuseks. Valitsus võib sellele tuginedes väita, et me eksime, ega pea isegi oma väidet kaitsma ega nimetama ühtki konkreetset arvu ? tegemist on riigisaladusega. Tegu paistab aga olevat nii suure saladusega, et valitsus ei tea isegi enam täpselt, kui palju midagi kuskil hoiul on. Saladusest hakatakse rääkima siis, kui on tekkinud probleemid varudega. Ka põllumajandusminister Tiit Tammsaar apelleeris riigisaladusele, kui tuli välja suur vargus riigi viljareservist. Riigi Viljasalv laskis pihta panna umbes kolmandiku julgeolekuvarust. Kas ülejäänud osa on tallel, seda alles asutakse kontrollima.

Olukorra lahendamiseks ei piisa põllumajandusministri pea pakule panemisest. Samuti ei aita siin tagasiastumissoovist teatanud rahvaliitlasest ministri meetmetest ? küsimus ei ole ainult riigi viljavaru varguses.

Siseministeeriumi asekantsleri Kalev Timbergi sõnul on riigi päästevahendid paljuski pärit nõukogude ajast ning nende kasutusaeg hakkab lõppema, samuti ei jätku kaitsevahendeid kaugeltki kõigile elanikele (PM, 24.03.). Kütust on väidetavalt varuks kümne päeva jagu. Euroopa Liidu nõuete kohaselt suurendatakse kütusevaru 90 päevale aastaks 2010.

Ravimivaru aga paistab olevat kõige paremini hoitud riigisaladus ? sotsiaalministeerium teemat ei kommenteeri. Äripäeva arhiivi viimased konkreetsed andmed ravimivaru kohta pärinevad nelja aasta tagant. 2000. aasta 21. märtsi leht kirjutab sellest, kuidas AS Trade & Invest sai 7000 krooni maksva meditsiini julgeolekuvaru hoidmise eest riigilt 1,5 miljonit krooni aastas. Täna ei ole asi ehk nii absurdne, ikkagi kripeldab kahtlus, sest muude julgeolekuvarudega pole lood korras.

Toimetuse meelest tuleb valitsusel üle vaadata riigi julgeolekuvarud ja otsustada, mida ja kui suurtes kogustes peaks riik üldse varus hoidma.

Kui valitsus ei suuda tagada selliste varude olemasolu, millest ka hädaolukorras abi oleks, on mõttetu igal aastal miljoneid tuulde loopida ? sulidele ja varastele veel peale maksta olematute varude eest.

Järjekordseid miljoneid ? Tammsaar ju küsib 20 miljonit viljavaru taastamiseks, pluss kindlustuskulud ? välja käia ei tasu, pigem loobuda viljareservist. Riigi vilja on pidevalt ?kadunud? ? enne Rakveret ka Jõgeva ja Viljandi salvest. Ikalduse korral saab vilja osta väljastpoolt Eestit. See tuleb odavam ka siis, kui vili tuleb Euroopast. Euroopa Liidus paistab seda olevat ülearugi ? ülejääk on mõne aastaga kasvanud 30 miljonilt tonnilt 70 miljoni tonni piirimaile.

Autor: ÄP