Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Austria, Belgia ja Luksemburgi pankades hoiustajad võivad kaotada osa oma intressitulust

    1. maiks 2004 peab Eesti võtma vastu õigusnormid, millega võetakse üle eelmisel aastal jõustunud Euroopa Liidu (EL) hoiuste intresside maksustamise direktiiv. Põhiliseks muutuseks oleks see, et teised liikmesriigid hakkaksid Eestilt saama teavet nende residentidele makstavate intresside kohta. Enam ei oleks nende residentidel võimalik Eestist saadud intresside pealt omas riigis maksud tasumata jätta.
    Austria, Belgia ja Luksemburg on endale välja kaubelnud üleminekuperioodi intressidealaseks teabevahetuseks. Kuna neis riikides kehtivad praegu ranged pangasaladuse reeglid, siis peavad nad teabe vahetamise asemel pidama intressidelt kinni kindlaksmääratud maksud. Üleminekuperioodil peavad nad teavet vahetama ainult siis, kui intresside saaja selleks nõusoleku on andnud. Kinnipeetud maksust 75% peavad nad intresside saaja residentsusriigile üle andma, sh Eestile tema residentide saadud intresside pealt kinni peetud maksud.
    Direktiivist tulenevaid kohustusi peaksid ELi liikmesriigid esialgsete plaanide kohaselt rakendama 1. jaanuarist 2005. Samas on kapitali EList väljavoolamise kartusel selle rakendamise tingimuseks seatud, et ka ?veits, Liechtenstein, San Marino, Monaco ja Andorra hakkavad sellest kuupäevast direktiivis sätestatutega samaväärseid meetmeid kohaldama. Samuti peaksid liikmesriikide assotsieerunud ja sõltuvad territooriumid teavet vahetama või intressidelt maksud kinni pidama. Kuna hetkel on läbirääkimised ?veitsi ja San Marinoga ummikseisus, on küllaltki tõenäoline, et direktiivi rakendamiskohustus lükkub edasi. Seega ei tuleks ka Eestil hakata 1. maiks vastuvõetud sätteid kasutama, enne kui kokkulepped nende riikidega on sõlmitud ja Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud direktiivi rakendada.
    Kuna peale ELiga liitumist ei maksusta Eesti lisaks kohalikest pankadest saadud intressidele ka ELi liikmesriikide pankade poolt makstud intresse, siis Eesti residentide jaoks välismaalt saadud pangaintresside osas direktiiv midagi ei muudaks. Ka Austriast, Belgiast ja Luksemburgist saadud intresside pealt kinni peetud maksud on info olemasolul võimalik tagasi saada. Eesti on kohustatud välisriigis kinni peetud maksu intresside saajale 100% tagastama. 75% sellest saab ta intresse kinni pidavalt riigilt, 25% tuleb riigil omast eelarvest juurde maksta. Ka ?veitsi ja teiste kokkulepetega hõlmatud ELi-väliste riikide suhtes peaks rakenduma sama skeem. Samas on ette nähtud ka maksude kinnipidamise vältimise võimalus. Selleks tuleb intresse maksval pangal lubada oma andmed Eestile edastada.
    Suuremas jaos ELi praegustes ja tulevastes liikmesriikides on hoiustelt saadud intressid maksustatud. Osa liikmesriike kasutab ka süsteemi, kus mitteresidentidele makstud intressid on maksuvabad, samas kui riigi residentide saadud intressid maksustatakse. Sellises erinevate süsteemide rägastikus on direktiivi eesmärgiks võtta inimestelt võimalus vältida oma elukohariigis teises liikmesriigis saadud intresside maksustamist. Direktiiviga pakutakse kaitset neile riikidele, kes pangaintresse maksustavad. Võimalus intresside maksustamist vältida hoiuste teise riiki viimisega moonutaks kapitali vaba liikumist ja oleks vastuolus siseturu põhimõtetega. Eelkõige on direktiiv suunatud nende füüsiliste isikute vastu, kes teadlikult viivad oma hoiused välisriiki ja jätavad neilt saadud intressid enda elukohariigis deklareerimata.
    Maksustamise võimaluse kindlustamiseks loob direktiiv automaatse riikidevahelise teabevahetuse süsteemi. Igal riigil on kohustus teise riigi residendile makstud hoiuste intressidest sellele teisele riigile teada anda. Riigisiseselt tähendab see lisakoormust intresse maksvatele pankadele, kes on kohustatud kindlaks tegema hoiustaja residentsuse. Pangad peaksid teabe pädevale asutusele edasi andma.
    Evelin Pull, Eesti Ühispanga avalike suhete juht:
    Ühispank ei pea tegema olulist lisatööd või kulutusi Euroopa Liidu hoiuste intresside maksustamise direktiivi pärast ja seetõttu ei prognoosi ka mõjusid pangateenuste hindadele ega hoiuste intressidele.
    Ivo Vanasaun, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakond:
    Eesti hoiustaja saab Austrias, Belgias ja Luksemburgis intressilt direktiivi alusel kinnipeetud tulumaksu Eestis tagasi taotleda. Kavas on see ühildada füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisega.
    Nimetatud kolm riiki kannavad direktiivi kohaselt inimese residendiriigile üle 75% maksurahast. Samas näeb direktiiv ette, et inimese residendiriik peab teatud juhtudel maksu tagastama. Seega jääb tagastatavast tulumaksust 25% osa residendiriigi kanda. Üldiselt on direktiivis maksu kinnipidamine ja info edastamine ette nähtud alternatiividena. See tähendab, et kui inimene annab Austrias, Belgias või Luksemburgis väljamakse tegijale loa edastada andmed intressi ja selle saaja kohta Eestile, siis nendes riikides maksu kinni ei peeta. Olukord, kus maksu võetakse ning siin tagasi taotletakse peaks olema erandlik ning mõju riigieelarvele marginaalne.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.