Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti teleturg vajab Euroopalt ausat mängu

Urmas Paet 26. märts 2004, 00:00

Kui Euroopa Liit üldiselt liikmesmaade kultuuripoliitikasse ei sekku, siis televisioon ja audiovisuaalpoliitika on ELi tähelepanu all. Riigipiir telepildi levikut ei pidurda ja see toob kaasa muresid ? esiteks ei pruugi ühes riigis valmistatud teleprogramm vastata teise riigi normidele ning teiseks saab niimoodi võtta raha teise riigi reklaamiturult.

ELis on kättesaadavad üle 1100 üleriigilise või rahvusvahelise leviga telekanali, suure levikuga telekanaleid on 1132, kusjuures üle 160 neist tegutsevad ühes riigis, kuid nende programm või reklaamiosa on suunatud teise riigi vaatajatele.

See on tekitanud muresid, millele lahenduse leidmine pole Euroopa õigusnormide alusel sugugi lihtne. Euroopas ristuvad erinevad huvid.

Märtsi algul Dublinis ELi ja liituvate maade televaldkonna ministrite kohtumisel olid näiteks Iirimaa, Rootsi, Austria, Belgia ja Eesti seisukohal, et maadel, kellele on suunatud teistest maadest tulevad teleprogrammid, peab olema õigus mõjutada teiste maade telejaamu, et järgitaks ka nende maade norme, kuhu programm on suunatud.

Hästi on teada ELi audiovisuaalpoliitika põhidokumendi, piirideta televisiooni direktiivi põhimõtted ühtsest ja vabast televisiooniteenuste turust ning teleprogrammide vastuvõtu ja taasedastamise vabadusest.

Samas on riigiti programmidele kehtestatud väga erinevad nõuded. Nii on tekkinud olukordi, kus näiteks riiki, mille kodumaistes telekanalites on alkoholireklaam keelatud, jõuab mõnelt teiselt maalt programm, milles need piirangud puuduvad.

Piiriülese telelevi probleemidel on ka majanduslik külg. Kui ühest riigist teisele suunatud teleprogrammis on põhiosa programmist sama kui lähtemaal, kuid vahetatud on reklaamiosa ning sel kombel võetakse teise riigi reklaamiturult tubli tükk reklaamiraha, on tegu ebaausa konkurentsiga. Teise riigi reklaamiturult võetakse tulu, kuid ei toodeta tegelikult saateid selle maa vaatajatele. Samal ajal elavad selle maa kommertskanalid ainult rahast, mis nad oma koduturul teenivad, olles sunnitud tootma head ja konkurentsivõimelist programmi. Ka Eestile on suunatud naabermaa teleprogramm, kus on spetsiaalselt siinsele turule mõeldud reklaamid, millega võetakse ära osa meie reklaamituru rahast.

Eesti toetab teleprogrammide vaba levi põhimõtteid. Kuid teleringhäälingu regulatsioonid peaksid ELis olema paindlikumad ning arvestama rohkem väikeriikidega. Eesti juhtiski Dublinis tähelepanu kõlvatu konkurentsi aspektile. Mitme riigi koostöö toel andis Dublini konverents positiivse nihke: Euroopa Komisjon nõustus alustama konsultatsioone asjast huvitatud riikidega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:18
Otsi:

Ava täpsem otsing