Investeerimispankurid ei oska müüa

Annika Matson 26. märts 2004, 00:00

Jevgeni Nurmla pakutud 300 000 krooni ei olnud piisav summa, mille nimel pingutada. Hansapank ütles Nurmlale otse välja, et aktsiaid hakatakse kliendile valima, kui varade maht jõuab miljoni kroonini.

Sama radikaalselt käitus ka LHV nõustaja, kes üsna vestluse alguses teatas, et 300 000 krooni on aktsiatesse paigutamiseks vähe. ?Meie pakume professionaalset portfellihaldusteenust alates 500 000 kroonist,? ütles LHV üks omanikke Andres Viisemann.

Kui potentsiaalsel investoril mingeid eelteadmisi investeerimisest ei ole, siis jäävad nõustajad tema asjade lihtsas keeles sõnastamisega ja usaldustunde tekitamisega jänni.

Müügikoolitaja Ekke Lainsalu tõdes olukorda kommenteerides, et nõustajatel võis toote müügi juures puudu jääda usaldustunde tekitamisest. ?Kiretu häälega investeerimistoodete tehnilistest detailidest rääkides ei saagi mingit edu saavutada,? ütles Lainsalu.

Ta lisas, et 300 000 krooni on ka keskmisest jõukama inimese jaoks suur summa. Tema sõnutsi annab inimene sellise summa vaid nõustajale, kelle suhtes on tal täielik usaldus. ?Kui müüja ei suuda usaldust edasi anda, jääb müük olemata,? võttis kokku Lainsalu.

Lainsalu teooria kohaselt on kõige tähtsam, et inimene saaks hirmubarjäärist üle lükatud. ?Kliendil tuleb käest kinni võtta ja koos hirmud ületada,? märkis Lainsalu. Ta toonitas, et müük on positiivse emotsiooni üleandmine müüjalt ostjale. Müügiprotsess vajab tema sõnutsi kliendi hirmudest, vastuväidetest, ettekäänetest ülesaamist, nende selgitamist ja täiendava info saamist ning siis uuesti suulise või kirjaliku nõusoleku küsimist.

Kindel on see, et Jevgeni Nurmla puhul oleks edu toonud just emotsiooniderohke esinemine, kuna Nurmla märkis mitmel korral ajakirjanikule, et ta on tundeinimene, kes armastab ka luuletusi kirjutada. Neid on tal kokku juba 80 ja kahe kuu pärast on plaanis avaldada luulekogu ?Hinge kaev?.

Kaks nädalat pärast telemängus ?Kes tahab saada miljonäriks? poole miljoni krooni võitmist otsustas Jevgeni Nurmla investeerida kümneks aastaks 300 000 krooni eesmärgiga paigutada intressidest saadud tulu kümne aasta pärast poja Tom-Eriku haridusse.

Selle mõttega käis ta kolmapäeval viie investeerimisnõustaja juures ? Hansapangas, Ühispangas, Sampo Pangas, Trigon Capitalis ja LHVs.

Investeerimine on Nurmla sõnutsi ainus valdkond, millega ta siiani Hunt Kriimsilmsa moodi üheksat ametit pidanuna kokku puutunud ei ole.

Nurmla on tegutsenud mälumängurina, profisportlasena, uksehoidjana, baarmenina, luuletajana ja puuviljalao töölisena.

Esimene nõustamisseanss oli Nurmlal Hansapangas. Kuulanud ära investeerimisnõustaja Margit Lilleoru soovitused alustada aktsiaturgudega tutvumiseks investeerimist koduturulähistesse aktsiafondidesse, märkis Nurmla hoogsalt kätega seletades, et las jah fondispetsialistid otsustavad. ?Minul pole aega neid aktsiakõveraid jälgida,? ütles ta.

Kõigest ligi 20 minutit kestnud audientsil märkis Hansapanga nõustaja konkreetselt, et üksikuid aktsiaid tasub Nurmlale välja valima hakata, kui varad jõuavad miljoni kroonini. Enne kitsukesest kabinetist väljumist märkis nõustaja, et privaatpanganduse kliendid on panga võtmekliendid, mille peale mälumängur naljatledes küsis, kas lukk on ka kuskil olemas. Hiljem, olles külastanud juba ka teisi panku, tunnistas Nurmla, et suurim pank klientide pärast väga ei pinguta.

Ühispanga privaatpanganduse osakonna direktor Meelis Tambla, kes tuli nõustamisseansile koos aktsiamaakler Peeter Koppeliga, jättis mälumängurile enam kui tunni kestnud arutelul väga põhjaliku mulje. Meeldiv oli ka väga pikk tutvustusperiood, kus räägiti nõustajatest ja nende senisest karjäärist.

Muljet avaldas Tambla, kes märkis, et on neli aastat töötanud investeerimisnõustajana State Streeti pangas USAs.

Veidi ehmatas Nurmlat maakler Koppeli pakkumine võtta pikaajalises fondis veidi agressiivsem nägemus ja panna 40% rahast Venemaale. ?Teil on lihtne soovitada, aga see on minu raha, millest räägime,? märkis elavnenud Nurmla, lisades, et Venemaa ajalugu on teda alati hulluks ajanud.

Sampo Panga personaalpanganduse osakonna finantsnõustaja Inge Kangur soovitas esialgu investeerimist alustada rahulikult ning hiljem rohkem riski võtta. ?Siis saavad öösiti magada nii fondihaldur kui ka Nurmla ise, ?ütles ta. Nii Ühispangas kui ka Sampos tekkis Nurmlal küsimus, kas fondihaldur on ikka tema või panga poolt. Mõlemas vastati, et fondihaldur on kindlasti kliendi poolt, sest fondi kasvust sõltub ka tema palk.

Kõige rohkem jäi Nurmla rahule Trigon Capitali esitlusega, mille viis läbi varahaldusosakonna direktor Kristel Kivinurm. ?Minu jaoks kõige lihtsamini seletati investeerimispõhimõtteid ja fonde Trigonis,? ütles Nurmla.

Vaieldamatult kõige keerulisema etteastega esines Nurmla jaoks LHV üks omanikke Andres Viisemann, kes alustas sellega, et aktsiaportfelli haldusteenust pakutakse alates poolest miljonist kroonist.

See muutis Nurmla olemise silmanähtavalt ebamugavaks, kuna tema oli soovinud investeerida kõigest 300 000 krooni. Jõudes teemani ?kinnised fondid? ütles Nurmla, et tema aeg hakkab otsa lõppema, jättis viisakalt hüvasti ja lahkus. Tundus, et tal hakkas lihtsalt igav.

Kõige sagedamini soovitati Nurmlal raha investeerida Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa aktsiafondidesse. Keskmiseks tootluseks aastas lubasid nõustajad 12?15% ehk 24 000?45 000 krooni. Tegelikult ei otsustanud Jevgeni Nurmla sel päeval midagi ja jäi segaseks, millisesse panka ta lõppkokkuvõttes raha usaldaks.

Pärast pika investeerimisnõustamise tuuri lõppu möönis Nurmla, et üle oma varju ikka ei hüppa ja börsispekulandiks ta ei sobi.

Ta kulutab suure osa rahast hoopis kahe kuu pärast tuleva 45. sünnipäeva peoks Oru mõisas, kuhu on kutsutud üle 70 inimese tema erinevatest eluettappidest ning Paganamaa laulukoor.

Samuti tahab Nurmla oma 1992. aasta Opel Vectra välja vahetada uuema auto vastu, vannitoa ümber ehitada ning minna koos naisega reisima armunute paradiisi Pariisi ja vaaraode sünnikoju Egiptusesse.

  • Romet Kreek, Äripäeva börsianalüütik:
    Kui ma peaks tegema valiku allpool oleva viie investeerimisportfelli vahel, siis eelistaksin Hansapanga, Ühispanga või Sampo pakutud võimalusi.

Arvestades kümneaastast perspektiivi ja seda, et intressid on aastakümnete madalaimal tasemel, langeksid minu silmis ebasoosingusse pakkumised, kus soovitatakse võlakirjafonde. Kui intressid tõusevad, kukuvad võlakirjahinnad.

Esmakordsel investeerimisel soovitaksin osta fonde. Seetõttu ei saa ma aru, millist lisaväärtust pakuvad Ida-Euroopa üksikud aktsiad Trigoni Kesk- ja Ida-Euroopa fondile lisaks. Ühispanga portfell on intressikomponendi puudumise tõttu huvitav, kuid USA aktsiafondid ei meeldi. USA ettevõtted on ülehinnatud ja dollaril puhul on pigem karta kukkumist. Hansapanga pakkumise puhul tunnen puudust mõnest Aasia fondist, näiteks Jaapanist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:18
Otsi:

Ava täpsem otsing