Puidutööstuste kindlustamine kriisis

Artikkel

- Uudised
- Kristiina Randmaa
- 25. märts 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puidutööstuste kindlustamine kriisis
?See asi on kolossaalselt kalliks läinud,? rääkis Koerus asuva puidutööstuse Natural juhataja asetäitja Eino Tupits. Selle aasta varakindlustuse makse läks firmale möödunuga võrreldes kuus korda kallimaks.
Natural pidi leppima seltsi seatud tingimusega ehitada aasta jooksul hoonetesse automaatne tulekustutussüsteem. Minimaalselt 2 miljonit krooni maksev süsteem on praegu olemas vaid mõnes suuremas saeveskis.
Tupitsa sõnul ei olnud Naturalil võimalust kindlustusest loobuda, sest liisingulepingus on sees punkt, mis kohustab vara kindlustama. ?Võib-olla oleks lihtsam liising ära maksta kui kindlustuskate võtta,? lisas ta.
?Ma ei tea, mis saab,? ütles Vinni Pajustis asuva puiduettevõtte Puider juhataja Veiko Nõmm. ?Selleks aastaks veel sain varakindlustuse, maksin 30% rohkem, kuid ma ei usu, et 2005. aastaks saan. Siis ei saa ka ühtegi laenu või liisingut, isegi mitte käibelaenu.?
AONi kindlustusmaakler Kaido Konsap tõdes, et väiksemates ja keskmistes puidutööstustes on paanika lahti. ?Kui jätta kõrvale, et praegu pakub katet vaid If Kindlustus ning lepingud läksid kallimaks 2?7 korda, on probleem pigem selles, kas firma üldse saab kindlustuse.? Konsap teab mitmeid tööstusi, kes pole selleks aastaks lepinguid saanud.
Seniste varakindlustuslepingute pikendamisest on tänaseks loobunud Seesam Kindlustus ja ERGO Kindlustus.
?Oleme teinud karmi valiku ? me ei kindlusta peaaegu üldse puidutööstusi,? nentis Seesam Kindlustuse turundus- ja müügidirektor Jaanus Seppa. Tänaseks on Seesamil alles kümmekond vana lepingut, mida kahjumlikkuse tõttu suure tõenäosusega ei pikendata.
Suviste suurpõlengutega möödunud aastal suurt kahju kannatanud ERGO Kindlustus ei pikenda samuti enam jaanuarist vanu lepinguid, nõudes puidutööstustelt kallist tulekustutussüsteemi.
Sisuliselt ainsa seltsina täna veel automaatse süsteemita saeveskeid kindlustustava If Eesti Kindlustuse kindlustusdirektori Mihkel Uibopuu sõnul on tõepoolest kõrgema riskitasemega ettevõtete puhul hinnad kerkinud, lisaks ka omavastutuse määr. ?Kindlustuseta tööle hakkavate saeveskite hulk võib päriks suureks kujuneda,? märkis ta.
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve sõnul on automaatse tulekustutussüsteemi näol tegu kindlustusseltside arusaamatu nõudega, mis paneb alustavate ja keskmiste puidutööstuste arengu seisma.
Lisaks väiksematele tulekahjudele toimus möödunud suvel puidutööstustes kolm suuremat põlengut ? Barruse ja Viiratsi saeveskis ning Viisnurga Pärnu tsehhis.
Kui Viljandimaal asuva Viiratsi ja Võru Barruse saeveski tootmishooned põlesid maani maha, siis Viisnurga puhul hävis tootmishoone filtrisüsteem. Kõik kolm põlenud tööstust olid oma vara kindlustanud ERGO Kindlustuses.
ERGO Kindlustuses oli ettevõtete vara kindlustus mullu tervikuna kahjumis ? hüvitistena maksis selts välja ligikaudu kaks korda rohkem, kui laekus makseid. Puidutööstuste puhul oli hüvitiste ja maksete vahe veelgi suurem, rääkis ERGO Kindlustuse ASi juhatuse liige Arvi Luhakooder.
Tänaseks on kindlustushüvitised täielikult kätte saanud Barrus ning Viisnurk. ASi Viiratsi Saeveski puhul on kahjukäsitlus lõppjärgus.
?Tundub, et saame hüvitised kätte,? kommenteeris 10 miljoni kroonist kahju ASi Rait finantsdirektor Kuldar Veere. ASile Rait kuulub pool Viiratsi Saeveskist.
Hetkel kuum