Toidukaupade transiit vajab piiripunkte

Asjatundjate arvates kujunevad ELiga liitudes toidukaupade suuremate transiitveoste peamisteks takistusteks nõuetele vastava raudteepiiripunkti puudumine (see on Eesti raudteel kavas välja ehitada 2006. aastal) ja Muuga sadama piiripunkti käikuandmise hilinemine. Artiklis esitavad intervjueeritavad mitu avalikkust eksitavat väidet.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ametnikud süüdistavad veterinaarametit, kes olevat jätnud ?ratsionaalsed lahendused? kõrvale. Nad pole vist vabanenud nõukogudeaegsest mõtteviisist, mille kohaselt riik pidi hoolitsema ettevõtete arengu planeerimise eest. ELis on ettevõtete juhtidel endal kohustus hinnata toidukaupade käitlemisel kriitilisi ohupunkte ja tagada tõhus sisekontroll. Kaubandus-tööstuskoja ametnikud süüdistavad ka ELi liitumise üle läbirääkijaid, kes polevat taotlenud piiripunktide ehitamiseks üleminekuaega. Asjatundjate arvates oleks see tähendanud täielikku majanduslikku isolatsiooni, kaubavahetuse täielikku seiskumist.

Lugejal võib tekkida küsimus, miks magati maha piiripunktide ehituse tähtajad. Kas ei teatud või ei osatud midagi teha? Teati ja osati juba neli aastat tagasi. Rahandusministeerium nõustus põllumajandusministeeriumi ette pandud ülesannete jaotusega, mille kohaselt piiripunktide ehitised ja rajatised kuuluvad rahandusministeeriumi haldusalas olevale tolliametile.

Põllumajandusministeeriumi ülesandeks jäi järelvalve teostamiseks piiripunktide mehitamine ja seadmetega varustamine. Meeskonnad ja seadmed on olemas, kuid hooned ja rajatised on pooleli või puuduvad. Nelja aasta jooksul on toimunud nõupidamisi, kus põllumajandusministeerium on asjaosaliste tähelepanu juhtinud piiripunktide väljaehitamise töödega viivitamisele. Keegi pole varem oma ülesandeid teise kaela veeretanud. Aga nüüd, kui kuri karjas, väidab üks minister, et tema ei teadvat õigusjärglasena eelkäijate kohustustest midagi, ning teine eksitab oma naha päästmiseks avalikkust.

Autor: Tiit Tammsaar