Ühe erilise maja sünd

Oma kodu kindluseks pidavale eestlasele on Kakumäe klaasmaja (nii teda juba nimetatakse) arhitektuurne ?okk. Elutoa suure klaasseinaga ollakse siinmail juba harjunud, see on suisa moodne ja in. Aga see, et klaasist seinad on ka intiimsematel ruumidel, ehkki mitte kõikjal kirkalt läbipaistvad, on kultuuriruumis, kus privaatsus on võrdeline seina paksuse ja läbipaistmatusega, seniajani harjumatu.

Asjakohastes ringkondades on levinud lugu arhitektist, kellele hästi tuntud Eesti ärimees andis oma maamaja sisekujundamisel vabad käed. Nii sündis ühe ruumi keskele ümmargune piimklaasist tualett. Koos omanikuga värskelt valminud majas ringkäiku tehes tekkis arhitektil hirmus häda. Hädast sai kannatus, sest hoolimata peremehe lahkest pakkumisest ei söandanud arhitekt teiste juuresolekul iseenda kujundatud edevasse poolläbipaistvasse silindrisse minna.

Arhitektide Ülar Margi ja Indrek Tiigi loodud elamu ei ole tühipaljas kunsti ja materjali võimudemonstratsioon, seda kinnitavad arhitektid ise ning ka maja omanikud Paul ja Raina. ?Päris kindlasti polnud seda projekti tehes meie eesmärgiks ehitada elus üks korralik klaasmaja,? kinnitab Ülar Mark. Maja perenaise Raina Lillepõllu sõnul algas kõik lihtsast soovist: rohkem valgust. ?Ehkki me päris alguses just nii klaasist maja silmas ei pidanud.?

Selle asemel, et hakata maja seintesse võimalikult palju auke planeerima, lähenesid arhitektid asjale tagurpidi: alustasid eeldusest, et maja on ideaalselt läbipaistev. ?Edasi hakkasime katma neid osasid, mille puhul läbipaistvust ei tahetud,? selgitab Ülar Mark. ?Põrand ei pea läbi paistma, sest selle alt näeks ainult vihmausse, olgu siis läbipaistmatu.? Katus kah, sest see on ikkagi inimeste, mitte tomatite elamu. Lisaks mõned betoonist seinatriibud magamistoas, saunas ja mujal. Kahe absoluudi ? kirgas klaas ja betoon ? vahele mahtusid peenemad kategooriad, vähem või rohkem läbipaistvad pinnad: mattklaas ja klaasplast. Niiviisi 100% läbipaistvuse taandamisel jõudsidki tellijad ja arhitektid Kakumäele ehitatud tulemuseni.

Seekordset protsessi tellija esimestest soovidest kuni valmis majani kirjeldab Ülar Mark kapteni ja tüürimehe suhtena. Kapteniks, kes ütles, kuhu sõita, oli loomulikult tellija. ?Kapten ütleb, et Aafrikasse ja tüürimees teab ise, kuidas glissida, et sinna jõuda. Aga kui kapten ütleks, et pööra nüüd paremale ja seejärel vasakule, siis poleks ju tüürimeest vaja,? selgitab Ülar Mark enda rolli. ?Samas ? kui tekib kriisiolukord ja vastuolud, siis maksabki ainult kapteni sõna ja jutul lõpp.?

Erilisi kriise ei tekkinud, sest tellija teadis, mida ta tahtis, arhitektid arvestasid sellega ja pakkusid omalt poolt juurde. ?Maailmavaateliselt olid meie mõtted päris sarnased. Aga arhitekti kasutamise eesmärk ongi saada rohkem, kui ise oskad ette kujutada,? räägib Ülar. ?Kui klient teab täpselt, et tahab ümmargust maja, siis on tal mõtet pöörduda digitaliseerija poole. Arhitekt oleks puhas aja ja raha raisk.?

Ehituslikult polnud tegemist just lihtsa lahendusega, kuidagi tuli haprast materjalist seintele asetada ligi sada tonni betooni. Insener tuli ülesandega meisterlikult toime, eriti kui arvestada, et katust põrandast eemal hoidvad raudtalad ei tohtinud maja õhulist välimust rikkuda. Arhitektidele meeldinuks veelgi peenemad toed, kuid maakera seadused keelasid selle ära.

Ehkki katus on monoliitbetoonist, muudab laineline kuju ta visuaalselt kergeks. See kergus tuli raske töö ja vaevaga, sest sisuliselt koosneb katus hulgast oskuslikult kombineeritud sadulakujulistest vormidest. Kuna sellise vormi puhul pole paberi peal võimalik ühtegi mõõtu ülitäpselt anda, siis panid arhitektid koos ehitajatega sadulate lõpliku kuju nööride abil kohapeal paika.

Seinamaterjalist tingituna tuli välja töötada hulk leidlikke ja ainult selles majas leiduvaid lahendusi. Et klaasi sisse ei saanud juhtmeid tõmmata, siis asuvad nii juhtmed kui ka nende otsa kruvitud kontaktid ja lülitid põrandas, laes ja seinatalades. Kuna seintes on ühendatud erinevaid läbipaistvaid materjale, raamatus aga nende ühendamise meetodeid pole, pidid arhitektid ise need meetodid leiutama. Ruumi parema (mugavama?) kasutamise nimel leiutasid arhitektid tualetile ja sauna eesruumi viivale koridorijupile originaalse ühise kolmikukse. T-tähe kujuliselt paiknevad uksed on igaüks ülejäänud kahe piidaks.

Ükskõik kui kvaliteetne ja kõrgtehnoloogiline klaas ka on, juhib ta vähemalt täna soojust siiski paremini kui paks puu- või kivisein. See tähendab, et traditsioonilistest hoonetest on klaasmaja talvel külmale ja suvel kuumale vastuvõtlikum.

Oma läbipaistvuse tõttu eeldab ta majaelanikelt rohkem arvestamist ümbruskonnaga ? katsu sa sellise maja seina vastu paigutada riidekappi, mille tagumine sein on lihtsa mööblipapiga kaetud. Seepärast on maja mööbel valminud eritellimusel perenaise Raina Lillepõllu koostatud kavandite põhjal. Mobiilseid ja liikuvaid kappe ja riiuleid saab ruumis hõlpsasti ringi paigutada. Nad saavad omal jalal (rattal) seismisega edukalt hakkama, vajamata tuge seinalt.

Autor: Andres Toode