Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Välisturisti paelub Tallinn, siseturist huvitub Ida-Virumaast

Piret Kallas 26. märts 2004, 00:00

Välisturistide poolt enam külastatavate piirkondade esiviisik Eestis on aastaid püsinud sama: Tallinn, Pärnu, Tartu, Saaremaa ja Haapsalu. Rahvuste lõikes on selles järjestuses küll mõningaid erinevusi. Näiteks soomlaste hulgas on Tallinna ja Pärnu järel kindlalt populaarseim Saaremaa, samas kui Saksamaalt saabunute teiseks eelistuseks Tallinna järel on Tartu ning Pärnu on alles kolmandal kohal. Väljaspool Tallinna asuvaid paiku külastavad kõige rohkem Venemaalt, Lätist, Leedust ja Saksamaalt pärit turistid, samas kui näiteks Norra ja Suurbritannia turistid käivad Eestis viibides valdavalt Tallinnas.

Kui rääkida üksikutest enam külastatavatest turismiobjektidest Eestis, siis arvestades Tallinna külastanute koguarvu (2,69 miljonit 3,38 miljonist Eestisse saabunud väliskülastajast), asuvad need objektid kõik Tallinnas: Raekoja plats, Viru tänav, Nevski katedraal, toomkirik, muuseumidest linnamuuseum, Niguliste kirik ja Kadrioru loss. Pärnu võlgneb oma populaarsuse kolmele võtmetegurile: suvitusvõimalused, arenevad sanatooriumid ja soodne asukoht teel Tallinnast Riiga.

Kui välisturistide külastused Eestis koonduvad valdavalt 3?4 populaarsemasse sihtkohta, siis Eesti sisereiside sihtkohad paiknevad hajusalt üle kogu Eesti ning ükski piirkond ega objekt märkimisväärselt esile ei kerki. Põhjus seisneb siin selles, et Eesti elanike sisereisidest üle poole võetakse ette sugulaste ja tuttavate külastamiseks ning ka tähtpäevadel (näiteks sünnipäevad, kokkutulekud) osalemiseks. Tihti on sisereisidel aga mitu eesmärki ja lisaks sugulaste külastamisele käiakse näiteks ka kultuuriüritustel. Otseselt puhkuse eesmärgil reisides on Eesti elanikele võrdsel määral olulised aktiivsete harrastustega tegelemine, kultuuri- ja meelelahutusürituste külastamine ning vaatamisväärsustega tutvumine. Seejuures reisivad eestlased rohkem kultuuriürituste külastamiseks, kuid Eesti teistest rahvustest elanikud tegelevad rohkem aktiivsete harrastustega. Mitte-eestlased külastavad eestlastega võrreldes mõnevõrra rohkem suuremaid linnu ja Ida-Virumaad, kus neil on sugulasi ja tuttavaid.

Kuigi eestlased reisivad Eestis rohkem kui mitte-eestlased, on viimaste reisimine märgatavalt kiiremini kasvanud kui eestlastel. Põhjuseks võib siin pidada nii nende sissetulekute kasvu kui ka suurenenud huvi Eestis toimuva vastu. 2003. aasta suvel käis tööga mitteseotud eesmärkidel Eestis reisimas 59% eestlastest ja 40% mitte-eestlastest. Kokku tehti suvekuudel poolteist miljonit mitmepäevast sisereisi.

Eestimaalaste poolt sisereisidel külastatud piirkondade esiviisikusse kuuluvad Tallinn, Pärnu, Tartu, Valgamaa ja Ida-Virumaa. Kokku moodustavad need veidi üle poole siseturistide sihtkohtadest.

Tallinn on sisereiside sihtkoht number üks vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks on Tallinnas võimalik osa saada mitmesugustest üritustest ja ajaveetmisvõimalustest, mida mujal Eestis ei pakuta (kontserdid, festivalid, etendused; ka lastele mõeldud üritused ja atraktsioonid). Teiseks on suuremal osal Eesti elanikest Tallinnas sugulasi või tuttavaid, keda külastada. Kolmandaks teguriks on tööga ja koolitusega seotud sisereiside suur arv.

Pärnusse meelitavad siseturiste eelkõige rand, suvitusvõimalused ja suur hulk suviseid meelelahutusüritusi, väiksemal määral ka tervisekeskused.

Tartu külastatavust mõjutab kõige olulisemalt Lõuna-Eesti keskuse positsioon, mille tõttu sõidavad sinna nii töö- kui ka isiklikes asjus paljud Lõuna-Eesti maakondade elanikud. Teisalt aga on Tartu Lõuna-Eesti väravaks Põhja-Eestist saabuvatele puhketuristidele.

Valgamaa on Eesti maakondadest peaaegu ainuke, kus suvel ja talvel käib enam-vähem ühepalju siseturiste. Maakonna külastatavamad kohad on Otepää ja Pühajärve ning taliharrastuste keskused Kuutsemägi, Tehvandi, Kääriku. Kuna turismiteenuste pakkumine võimaldab kombineerida mitmekesiseid lõõgastumis- ja seminarivõimalusi, ei ole üllatav, et Valgamaa on ka populaarsuselt kolmas sihtkoht Eesti ettevõtetele ja organisatsioonidele seminaride korraldamiseks.

Ida-Virumaa võib-olla mõnevõrra ootamatu esiletõus Eesti siseturismis on seletatav teenuste väljaarendamisega kahele kasvavale segmendile: sanatooriumides puhkajad ja seminarireisijad. Mõlema sihtgrupi teenindamises on Ida-Virumaa Eesti piirkondade seas esimesel kohal. Ida-Virumaal ööbib umbes 30% Eesti sanatooriumide teenuseid kasutanud siseturistidest (üle kahe korra rohkem kui Pärnus või Saaremaal). Seminarile või konverentsile sõitnud siseturistidest peatus Ida-Virumaa majutusettevõtetes 16%. Sellele positsioonile aitavad kaasa erinevad vaatamisväärsused: Toila Oru park, Ontika pankrannik ja Eesti kõrgeim, Valaste juga, Kohtla kaevandusmuuseum ja Kuremäe klooster.

Nagu näha viie enim külastatava piirkonna näitel, toob turismi arendamisel edu eelkõige mitmete erinevate teenuste ja ajaveetmisvõimaluste kompleksne pakkumine regioonis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:39
Otsi:

Ava täpsem otsing