Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestist saab täna NATO liige
Eesti peaminister Juhan Parts osaleb täna koos Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia valitsusjuhtidega USA presidendi George W. Bushi juures NATO laienemisdokumentide üleandmisel.
Pidustused nii Eestis kui ka Brüsselis NATO peakorteris toimuvad reedel 2. aprillil.
NATO uue laienemisringiga kasvab alliansi liikmete arv 26-le. Koos 1999. aastal liitunud Poola, Ungari ja T?ehhiga on endiste idabloki riikide osakaal Põhja-Atlandi Alliansis 40%.
Nagu NATO esimese laienemise ajal endise idabloki riikidesse on Venemaal taas teravad vastuväited ja soov tingimusi esitada. Läinud nädalal teatas Venemaa, et ?vastab adekvaatselt? NATO sõjalennukite patrullimisele oma piiri lähistel, kui Balti riigid on saanud alliansi liikmeks.
Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov aga hoiatas, et Moskva võib oma sõbraliku suhtumise NATOsse ümber vaadata, kui viimane ei muuda oma ?ründavat sõjalist doktriini?. ?Kui NATO jääb sõjaliseks liiduks oma praeguse ründava sõjalise doktriiniga, tuleb Venemaal ümber vaadata oma sõjaline planeerimine ja relvastatud jõudude arendamise põhimõtted, sealhulgas tuumarelvade osa,? tsiteeris Ivanovi agentuur Reuters.
Eriti vastu on Venemaa NATO sõjaliste jõudude võimalikule paigutamisele Balti riikidesse. Moskva jätkab nõudmist, et ka Balti riigid ja Sloveenia ühineksid Euroopa tavarelvastuse piiramise leppega. Samuti on Venemaa väljendanud kartust, et uued liikmed võivad taastada NATOs endise Venemaa-vastase hoiaku.
Reedel tõrjus USA suursaadik NATOs Nicholas Burns arvamust, et NATO laienemine on toonud kriisi suhetesse Venemaaga. ?Te võite küll lugeda igasuguseid arvamusi ja inimesed võivad ajakirjanduses sõna võtta, kuid see dialoog, mis meil Venemaaga NATOs on, on konstruktiivne ja otsekohene. Mingit kriisi NATO ja Venemaa vahel laienemise pärast ei ole,? väitis Burns pressikonverentsil.
Reedel 2. aprillil toimuval esimesel laienenud alliansi välisministrite kohtumisel osaleb ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov.