Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Järsult kallinenud teras kiirendab Eestis hinnatõusu

Andres Põld 29. märts 2004, 00:00

?Olukord on kohutav, igal esmaspäeval saame oki, et jälle tonni hind 500 krooni tõusnud,? ütles metallkonstruktsioone valmistava OÜ Terg varustusjuht Toomas Berendsen. ?Hind tõuseb päevadega, enne auto koormale järele saatmist tuleb veel kord hind üle küsida. Enam ei julge töidki vastu võtta, sest tellijatele on raske öelda, et nad peavad maksma plaanitust rohkem.?

Terase hinna järsk tõus tähendab ehituse kallinemist, autohindade tõusu, kõrgemaid hindu laevaehituses ja raudteekaupades, mööblitööstuses jne. Sampo Panga makroanalüütik Anne Karik-Uustalu ütles, et terase kallinemine on juba toonud kaasa tootjahinnaindeksi tõusu ning pikemas perspektiivis tähendab see tarbijahinnaindeksi kasvu.

?Hinnatõus on mõjunud katastroofiliselt,? ütles Viljandi Metalli juhatuse liige Jaak Sulg. ?Ellu jäävad need, kel rasvakiht paksem.? Tootjad saavad veel mõnda aega hinnatõusu pidurdada oma marginaalide arvel, kuid varsti peavad kliendid leppima kõrgema hinnaga. Raudbetooni ja teraskonstruktsioonide hinnad võivad tõusta 20%, märkis Sulg. Mõned väiksemad firmad võivad uksed hoopis kinni panna või töötajaid koondada.

Metallkonstruktsioone ja prügikonteinereid valmistava EHA-LRI TÜ juhataja Kaupo Roop ütles, et hinnatõusuga kohanemine eeldab tehnoloogia kaasajastamist ja tööjõu vähendamist. ?Kes suudab ellu jääda, see suudab. Tuleb ehk uued 90ndad üle elada ja jälle nullist tegema hakata või leida Venemaal tootmisvõimalus,? lausus Roop.

Levadia arendusdirektor Veiko Estam manitses ettevaatlikkusele allhankijate tegijaid, et need ei võtaks enesele liiga pikaajalisi kohustusi. Terase kallinemise tõttu võivad firmad miinusesse jääda.

Ehitusfirma Facio ehitusdirektori Riho Kalve sõnul kasutatakse tänapäeval ehitustel palju terast ja selle kallinemine mõjutab ehituste maksumust. ?Samas moodustab terase kui tooraine hind metallkonstruktsioonide hinnast alla poole,? lisas Kalve. ?Kui hinnatõus jätkub, tuleb konstruktsioonides hakata kasutama terase alternatiive ehk siis betooni ja puitu. Katusepleki hind on juba praegu maailmatasemel ja selle kallinemist ma ei usu.?

Kõik metallifirmad ei ole nii pessimistlikud. ?Loomulikult mõjutab metalli kallinemine meie toodangu hinda, aga konkurentsivõime pärast me ei karda, sest metalli hind mõjutab meid sama palju kui konkurentegi,? ütles Loksa Laevatehase direktor Aleksandr Kustov.

Ehitusettevõtte Eramu juhataja asetäitja Viljar Loor märkis, et ehituse kallinemist on küll oodata, aga mahu vähenemist pole märgata. ?Ilmselt inimestel siiski raha on.?

Saare EPT Metallitööde juht Vello Lõbus sõnas, et Eesti turul kannatavad need, kes kasutavad metallivahendajate teenuseid. ?Otse tarnijaga suhtlejal pole hullu. Meil on neid karastamise etappe ennegi olnud,? märkis Lõbus. Tema sõnul tuleb hinnatõusu korvamiseks minna vähem metallimahukale tootmisele.

Saku Metalli müügidirektor Jüri Kaleviste kinnitas, et neid terase kallinemine palju ei mõjuta. Ettevõte kasutab Skandinaaviast pärit metalli, mille hind eriti ei tõuse. ?Hinnatõus mingisugune tuleb, aga mitte 5?10%, vaid hindade ümardamise näol,? rääkis Kaleviste. ?Pigem on hea see, et meil jalus olnud konkurendid, kes seni ostsid Venemaalt metalli, peavad seda nüüd kallimalt ostma ehk maksma sama hinda mis meie. Neil kaob eelis odava tooraine näol.?

Terast kasutab Eestis toorainena üle 400 firma. Eelmisel aastal imporditi terast ligi 305 000 tonni.

Venemaa sai Euroopa Liitu eksportimiseks suurema kvoodi, kuid bürokraatia ja Venemaa enda valikud võivad Eesti Vene terasest ilma jätta.

Vastavalt veebruaris sõlmitud kokkuleppele suureneb Venemaa tänavune ekspordikvoot ELi 438 215 tonni võrra praegusele 1,3 miljonile tonnile lisaks, et rahuldada liituvate riikide impordivajadus. Kõnelused käivad ka Kasahstani ja Ukrainaga, ütles välisministeeriumi asekantsler Tõnis Nirk.

Samas kardab Eesti Terasemüüjate Liidu president Ergo Metsla, et Eesti võib kvootide jagamisele hiljaks jääda. Taotlusi saab esitada 1. maist, kuid selleks ajaks võivad magusmate tootegruppide kvoodid täis olla. Seni on Venemaa kvooti alati üle jäänud, kuid praegu, kus turul on selline defitsiit, võivad Euroopa suurimad tootjad selle ise ära täita. Ka Venemaa ise võib Eesti- ja Läti-sugustele väiketarbijatele eelistada suuri kliente.

Lisaks võtab taotluse menetlemine Brüsselis aega 1?3 kuud. Halvimal juhul saame kvoodi alles järgmiseks aastaks, ütles Metsla.

Venemaa on suuruselt neljas terasetootja, mille toodangust pool läheb eksporti. Mullu kasvas seal terasetoodang 4,7%, 61,3 mln tonnile.

Euroopa Liiduga ühinemisest kardetud terase hinna?okk on Eesti metallifirmasid tabanud oodatust varem ja ette arvamata allikast.

Aasta algusest on terase hind Eesti turul kerkinud 40?60%. Põhjuseks veelgi suurem hinnatõus ja defitsiit maailmaturul, mille taga ülikiire majanduskasvuga Hiina.

Seni kardeti Eestis peamist ?okki impordi ümbersuunamisest Venemaalt ja SRÜ riikidest ELi. Täna on terase hind Venemaal ja Euroopas ühtmoodi kõrge. Näiteks Vene armatuurteras, mis aasta alguses maksis Eestis veel 4,6?4,7 krooni kilo, on praegu 7 krooni ja maikuuks 8 krooni, kinnitas järsku hinnatõusu Eesti Terasemüüjate Liidu president Ergo Metsla. Läänes on sama terasegrupi hind 8?9 krooni kilo.

Ehituse kandekonstruktsioonides kasutatavate profiiltorude hind on juba 10 krooni kilost, lehtterase hind hüpanud aasta alguse 5 kroonilt 7?8 kroonile kilost.

Metsla hinnangul ei ole Eesti veel hinnatõusu täit mõju tunda saanud, sest suuremad müüjad, nagu Levadia ja Elme, on varude arvel hinda all hoidnud. Levadia arendusdirektor Veiko Estam ennustab siiski 1. maini hinnatõusu veel ligi 15% ja arvab, et paar kuud pole pööret loota. Enne peab katkema terase jaoks olulise toorme vanaraua hinna tõus.

Puudus on maailmaturul ka rauamaagist ja koksist, Hiina ostab kõik, hinnast küsimata.

Ka Eestis on Emexi vanametalli kokkuostuhinnad järsult kasvanud ? näiteks teraspleki hind septembri 650 kroonilt tonnist 1150 kroonile. ?See on hullumeelne tase ja ebanormaalne nähtus,? ütleb Emexi juhatuse esimees Ilmar Jõgi. Edasine sõltub Jõgi sõnul suurest poliitikast ? kas USA, Venemaa ja Lõuna-Korea annavad lobby?le järele ja piiravad vanametalli eksporti. Kui nii, jääb vaba metalli turul veel vähemaks ja hinnatõus jätkub.

Hiina tarbib maailma terasetoodangust neljandiku. Mullu kasvas Hiina SKT 11,5%, tänavune prognoos on 9,6%. Hiina terase netoimporti prognoositakse tänavu 42 miljonile tonnile.

Hiina enda terasetoodang kasvas mullu 21%, 220,1 miljonile tonnile, tänavu prognoositakse kasvu ca 17%.

  • Tõnis Oja, Äripäeva analüütik
    Teras pole ainus metall, mille hind on tänu nõudluse kasvule Hiinas viimase aasta ja eriti viimaste kuude jooksul järsult kasvanud. Pea kahekordseks on aastaga tõusnud kõikide värviliste metallide hinnad. Näiteks oli alumiiniumi hind Londoni metallibörsil aasta tagasi 1330 dollarit tonn, täna maksab alumiiniumitonn rohkem kui 1600 dollarit.

Alumiinium on aga üks tagasihoidlikuma tõusuga metalle. Kunagine metallikrattide lemmik vask maksis aasta tagasi alla 1600 dollari tonn, nüüdseks on hind kerkinud juba üle 3000 dollari. Veel oktoobris maksis vasetonn Londoni börsil 1800 dollarit ehk vähem kui poole aastaga on see hüpanud kahe kolmandiku võrra. Roostevaba terase olulise komponendi nikli hind on aastaga kerkinud 7700 dollarilt 14 000 dollarile tonn.

Hiina ehitus- ja majandusbuumi tõttu on kerkinud ka söe hind ja samal põhjusel ei toimu tavapärast kevadist nafta hinna langust. Kui veel paar aastat tagasi tegid toormehinnad mitmekümne aasta madalusrekordeid, siis lähiajal on ohus kõrgusrekordid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing