Kinnisvara tasub kindlustada õige summa peale

Tuuli Kalberg 29. märts 2004, 00:00

See aga võib põhjustada arusaamatusi hilisemas kahjukäsitluses.

Hoonete kindlustussumma aluseks on taastamisväärtus või jääkväärtus. Taastamisväärtust kasutatakse tavaliselt kuni 30aastaste, aga ka renoveeritud hoonete kindlustamisel, jääkväärtust vanemate hoonete puhul.

Kui kindlustussumma on väiksem kui kokkulepitud taastamis- või jääkväärtus, siis on tegemist alakindlustusega, mille puhul hüvitatakse vaid osa kahjust. Näiteks on elumaja üldpinnaga 100 m² kindlustatud taastamisväärtuse alusel kindlustussummaga 350 000 krooni. Tegelikuks taastamisväärtuseks ehk kulutusteks, mis tuleks teha hoone taastamiseks endisel kujul selle täielikul hävimisel, oleks 700 000 krooni.

Niisiis on hoone kindlustatud kaks korda väiksema summa peale. Kui sama hoone tulekahjus osaliselt kahjustub ja kahjusumma on 70 000 krooni, siis jääb kaks korda väiksemaks ka kindlustusjuhtumijärgne hüvitis.

Seega ei saa kindlustusvõtja alakindlustuse korral hüvitatud kogu kahjusummat, mida näeb ette remondi kalkulatsioon ja ongi käes arusaamatused, mis on alguse saanud juba kindlustuslepingu sõlmimisel. Alakindlustuse korral ei saa kindlustusvõtja nt tulekahjujärgselt olukorda taastada kindlustuse makstava hüvitisega, vaid on sunnitud ise täiendavalt raha juurde maksma.

Kui kindlustussumma on liiga suur, on tegemist ülekindlustusega, mille puhul on objekt kindlustatud selle väärtusest suuremale summale. Hüvitatakse siiski vaid tegelik kahju.

Näiteks kui elumaja, mille taastamisväärtus on 700 000 krooni, kindlustatakse kindlustussummaga 1 400 000 krooni, on see kahekordselt üle kindlustatud. Põlengu tagajärjel hävinud või kahjustunud hoone hüvitise arvestamise aluseks on taastamisväärtus, mitte aga kindlustussumma.

Ülaltoodud numbrid on siiski pigem liialdatud, enamik arusaamatusi tuleneb alakindlustusest ehk liiga väikesest kindlustussummast. Kindlustusandja isegi soosib mõningast ülekindlustust, arvestades ehitushindade kasvu kindlustusperioodi jooksul. Ülekindlustuse eeliseks on kahtlemata see, et kahju saab hüvitatud, puuduseks aga asjaolu, et kindlustusmakse arvestatakse kindlustussumma järgi.

Piisava kindlustussumma valimisel tasub meelde tuletada, et kindlustusseltsi esindaja ei ole hoone hindaja. Seda teenust osutavad vastava ala asjatundjad. Kui kindlustusvõtja ei soovi hindaja teenust kasutada, siis kindlustuslepingu sõlmimisel määratakse kindlustussumma kokkuleppeliselt.

Sageli soovitakse kindlustussumma aluseks võtta turuväärtus. Kindlustusväärtus ja turuväärtus ei pruugi aga ühtida. Hoone turuväärtust mõjutab enam hoone asukoht, kindlustusväärtuse seisukohast on aga vähem tähtis, kus hoone asub ? kas linnas või maal, kas mere ääres või metsa sees. Tähtsam on hoone seisukord, konstruktsioon, kasutatud ehitusmaterjalid.

Tähelepanu tasub juhtida ka omavastutusele. See on rahasumma, mis jääb kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtja kanda. Omavastutust valides tasub arvestada kahju võimaliku suuruse ja omavastutuse suhet ning enda majanduslikke võimalusi. Kõrgema omavastutuse puhul tuleb kindlustusmakse madalam, kuid seesama omavastutus tuleb kindlustusjuhtumi korral kindlustusvõtjal endal maksta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing