Meeskonnatreening ennetab konflikte

Edukas meeskonnatöö pole kaugeltki heade üksikmängijate soorituste summa. Meeskonnatreening võib probleemikollete avastamisel paljuski kaasa aidata, tuues välja ka aspekte, mida töötajad ise oma meeskonnas tähele ei pruugi panna.

Koolitusel osalemiseks pole vaja tingimata konfliktide ilmnemist oodata. Koolitusfirma Creates arenduskonsultandi Kaupo Saue sõnul tullakse koolitusele tihti aga alles siis, kui tulekahju on juba tekkinud. ?Konfliktide lahendamise oskusi on mõistlik õppida enne, kui konflikt käes on. Kui hetkel pakilisi probleeme pole, on treeningut nii lihtne edasi lükata.? Samas on just probleemide ennetamine üks olulisi tulemusi, mida meeskonnatreeningust õppida võib.

Teiseks aitab meeskonnakoolitus kaasa usalduslikumate suhete tekkimisele ? töökaaslast on töövälises keskkonnas võimalik paremini tundma õppida. ?Kergem on töötada kolleegi kõrval, keda saab usaldada. Selline tööõhkkond soodustab omakorda veel ka annete ja loovuse avaldumist,? selgitab Saue.

Koolitusprogrammi koostamisel rõhutavad Saue ja Dictum Koolituse juhataja Signe Vesso individuaalset lähenemist. ?Pole olemas kahte ühesugust meeskonnatreeningut, igale meeskonnale tuleb kavandada unikaalne treening, mis lähtub konkreetsest meeskonnast ja eesmärkidest. Ka tulemuseks ei saa olla lihtsalt parem meeskond, vaid konkreetne olukord.?

Hetkeseisu kirjeldamiseks ning eripärade väljaselgitamiseks alustatakse meeskonnatreeningut meeskonnaliikmete põhjaliku intervjueerimisega. Seejärel lepitakse koostöös tellijaga kokku konkreetsed eesmärgid, meeskonnale antakse tagasiside nende olukorra ja meeskonnas valitsevate tendentside kohta. Koos seatakse treeningu teemad tähtsuse järjekorda ning valmistatakse ette spetsiaalne programm, mis aitaks kokkulepitud tulemusi kõige paremini saavutada.

Isiklikul tasandil toimub koolituse käigus ka eneseanalüüs oma nähtavate ja ka varjatud võimete teadvustamiseks ja enda arenguvaldkondade mõistmiseks, seda kõike grupiliikmete abiga. Selle alusel koostavad osalejad endale arenguplaani, mille eesmärkide saavutamist analüüsitakse jätkukoolitusel koos meeskonnakaaslastega.

Treeningu lõppedes püstitab meeskond üheskoos endale olulise eesmärgi, mis toetab ettevõtte eesmärkide saavutamist. Lepitakse kokku iga meeskonnaliikme roll eesmärkide saavutamisel.

?Oluline on hakata võetud eesmärke ellu rakendama ja antud lubadusi ka täide viima. Teadaolevalt on aga harjumuspärasesse käitumisse väga lihtne n-ö tagasi kukkuda,? tõdeb Saue.

?On tähtis, et meeskond lepib kokku ka meetodis, kuidas oma edukust eesmärkide saavutamisel jälgida ja hinnata. Pole ju kasu koolitusest, kus genereeritakse suurepäraseid ideid, mis vaid paberile jäävadki, ja meeskond ütleb pärast, et oli tore ja huvitav väljasõit.? q

Üks meeskonnatreeningu vorme on seikluskoolitus, mis viib kolleegid sootuks metsa alla ? et läbi erinevate harjutuste meeskonnas toimuva kohta rohkem selgust tuua.

Koolitusel kasutatake ka palju videotreeningut ning õhutatakse õppimist eneseanalüüsi teel.

?Seikluskoolituse mittestandardsed olukorrad annavad inimestest kui persoonidest palju sügavama ja spontaansema pildi kui töökeskkonnas toimivad protsessid,? selgitab Donald-Aik Sild Meeskonnatreeningute Agentuurist MAD. ?See on hea treening uue juhi organisatsiooni sulatamiseks või eri osakondade liitumise ja moodustamise puhul.?

Seikluskoolitused sobivad Silla sõnul erinevas arengustaadiumis meeskondadele. Kui tegu on meeskonna loomise või kliendisuhte arendamisega, on koolituse eesmärgiks inimesi paremini üksteisele tutvustada. Kauem koos töötanud meeskondadele pakutakse koolitusprogramme, mis aitavad esile tuua meeskonna potentsiaali ja teovõimet. ?Sellistel koolitustel saadakse tihti hakkama ka selliste lahendustega, millesse varem polnud usku. Samuti märkavad inimesed enam, kui huvitavate ja võimekate kolleegidega nad tegelikult koos töötavad,? kirjeldab Sild. Tema hinnangul on eriti efektiivsed olnud treeningud konfliktsete meeskondadega: ?Sageli ilmneb, et konflikt ei peitu mitte inimeste, vaid ametite või osakondade tegevuses ning nauditava koostöö juures suudetakse ka neid konflikte ületada.? Personaalsete konfliktide puhul on oluline välja tuua aga inimeste käitumine piirsituatsioonides ? nii õpitakse paremini arvestama sellega, mida ühelt või teiselt inimeselt oodata võib.

Tagasiside koolitusele on Silla sõnul olnud igati positiivne ? peale tööõhustiku parandamise on mitmed inimesed maininud, et on teinud koolituse inspiratsioonil tööprotsesside muutusi ka mitu kuud hiljem.

Andres Teder, ASi Intera tegevjuht:

Koolitusel osalesime kogu firmaga ja juba mitmendat korda. Eesmärgiks meeskonnaliikmetevahelist koostööd süvendada ning läbisaamist siluda. Läbi grupitööde ja erinevate ülesannete täitmise töökeskkonnast väljaspool õpitakse oma kaaslasi ka võib-olla pisut teise nurga alt vaatama. Siinjuures polegi olulist tähtsust, milliseid ülesandeid antakse, peamine, et neid lahendatakse koos ühise meeskonnana. Peale ühtsustunde kasvatamise aitab koolitus töötajatel paremini mõista ka firma eesmärke ? kindlasti tekib meeskonnal mitu korda koos läbi arutatud eesmärkidest parem ettekujutus kui mõnel koosolekul kirja pandud sihtidest.

Kõike seda arvesse võttes on iga poole aasta tagant sellisel koolitusel osalemine ühele ettevõttele igati kasulik.

Merle Lust, Kiirguskeskuse direktor:

Meeskonnakoolitusele ajendas meid minema asjaolu, et seoses töö spetsiifikaga ei puutu meie asutuse inimesed omavahel eriti palju kokku. Enamikul on oma töölõik, mis üldjuhul ei sõltu eriti teiste tegevusest. Samas on tegemist suhteliselt väikese kollektiiviga, mis võiks töötada meeskonnana ? kaaslaste toetust on alati vaja.

Koolituselt ootasime eelkõige seda, et töötajad saaksid üksteist paremini tundma õppida ning et vabamas õhkkonnas räägitakse ehk lahti ka töö ja töökeskkonnaga seotud probleemid. Peaeesmärgiks oli aga ühtse meeskonnatunde poole liikumine.

Koolituse käigus lahendasime meeskonnana palju erinevaid ülesandeid, hiljem toimusid arutelud ning seletasime lahti erinevaid probleeme.

Usun, et koolitus täitis oma eesmärgi ? töökeskkond on pärast koolitust palju toetavamaks muutunud.

Igal juhul soovitame sama kogemust ka teistele, eelkõige selleks, et ennast ja oma kaastöötajaid tegelikult tundma õppida, see tasub vaeva.

Autor: Madli Kents