Rahanappuses vaevleva Tallinna lagunenud teed lõhuvad sõidukeid

?Kokku on tänavu Tallinna teederemondiks eraldatud 178,712 miljonit krooni, sellest kapitaalremondile eraldati 141,212 miljonit ja hooldusremondile 37,5 miljonit krooni, ? ütles Tallinna linnavalitsuse heakorraosakonna juhataja Tõnu Tuppits.

Samas on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja linnavalitsuse tee seisundinõuete ja normatiivide määruste järgi käesoleval aastal soovituslikuks teekatete remondisummaks 100 miljonit krooni. Kapitaalremondiks on igal aastal vaja 600 miljonit ja uute teede ehitamiseks 400 miljonit krooni.

?Selliste ?heade teede? tõttu kipuvad autod tõesti lagunema ja eriti sildadega on muret, sest need saavad aukudest ju esimese hoobi,? ütles Info Auto Fordi hooldusjuht Rain Tali. Ta lisas, et ehkki autod on vastupidavamaks muutunud, satub ka nende töökotta juba vaid aastavanuseid sõidukeid.

?Enim tuleb vahetada esisilla stabilisaatori pukse, maksab umbes 1000 krooni, aga ka see on ju väljaminek,? märkis Tali.

Linnatakso teenindusdirektori Allan Kotise sõnul on tänavate halva olukorra tõttu kasvanud taksojuhtide kulutused. ?Lisaks sellele, et nad ei saa auto remondis olles tulu teenida, peavad nad ju remondi eest ise maksma ja see summa on ligikaudu 1500 krooni kuus,? lausus Kotise.

Taksofirma juhi kinnitusel on pealinna teede- ja tänavate olukord varasemate aastatega võrreldes praegu palju hullem. ?Seda pole mitte ainult näha, vaid selgelt tunda ja lisaks autode lõhkumisele mõjutab see ka kliente, kellel rappuvas ja logisevas autos ebamugav sõita,? tähendas Kotise.

Tuppitsa sõnul kavatseb linn kohe, kui ilm võimaldab, hakata parandama suuremaid magistraalteid, nagu Paldiski maantee, Tondi tänav(Linnu teest Tammsaare teeni), Kaarli puiestee (linnast väljuv suund) ja Tartu maantee. ?Remonditööde algus sõltub peale ilma ka asfalditehaste töölehakkamise ajast,? lisas Tuppits.

Tänavu tahab Tallinna linnavalitsus teha asfaltkatte taastamist ülekattena Sõle tänaval, Paldiski maanteel, Toompuiesteel, Kaarli puiesteel ja Kose teel.

?Need teed-tänavad on kõige hullemas olukorras,? märkis Tuppits. ?Võib öelda, et üle poole linna teedest ja tänavatest ei vasta kas täielikult või osaliselt tee seisundi nõuetele. Samas jääb normatiividele vastav katete taastamis- ja hooldustöö rahapuuduse tõttu tegemata ka sellel aastal.?

Teede kehv olukord on tingitud rohkete külmumistsüklitega kliimast, lisaks soodustavad teede lagunemist vanad alused, mis ei vasta tänapäeva liikluskoormustele, ja rohkest naelkummide kasutamisest.

Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi inseneri Vello Mespaki sõnul on meie maanteeameti nõudmised teede ehitamisel kasutatavale killustikule palju rangemad kui Soomes, samas on Soomes teed tunduvalt paremas olukorras kui meil.

?Ega meie ei pääse teede lagunemisest, nagu ei pääse sellest ka meie naabrid. Teed lagunevad ka Soomes, aga neil on meie ees üks eelis ? neil on olemas kiire reageerimise raha, mida meil pole,? nentis Mespak. Samuti pole Eestis raha, et uurida, mida on teede ehitamisel valesti tehtud. ?Pigem kulutatakse see vähene raha teede parandamisele,? märkis Mespak. ?Rahapuudusel jäävad sageli ka tegemata teealuse tööd ja mõeldakse, et paneme asfaldi peale ära ja siis, kui mõne aasta pärast raha saame, siis tegeleme ka teealusega.?

Mespak ei usu, et et teede ehitajad midagi meelega valesti teevad, et riigilt või omavalitsustelt üha uusi tellimusi saada. ?Tehtud tööle kehtib ju järelevalve ja see on küllaltki erapooletu,? lisas teeinsener.

Mespaki sõnul on suur osa halvas seisundis teedest pärit aastakümnete tagusest ajast, mil olid teised nõudmised. ?Keegi polnud tollal kuulnudki näiteks naastrehvidest,? lausus ta.