Tunnusta mind palun!

Paar nädalat tagasi sain ühes rõivapoes imehea teenindamise osaliseks. Müüjanna tegeles minuga tähelepanelikult ning hoolimata sellest, et ma ostuta lahkusin, jätkus tal lõpuni tahtmist naeratada. Tundsin, et ma lihtsalt ei saa teisiti, kui pean talle midagi ilusat ütlema! Nii ma siis teatasingi kerge piinlikkustundega võideldes: ?Te olete väga hea teenindaja!? Tema kohmetus, naeratas ja tänas armsasti. Ja minul oli imehea tunne! Loodan, et temal ka.

Millal teie viimati kedagi tunnustasite? Ei tule meelde? Arvata võib, et ei meenu, sest isegi kui märkame, et keegi on midagi hästi teinud, ei tule tunnustavad sõnad kergelt üle huulte. Ka juhid pole siin erandiks ? seekordses vestlusringis tunnistavad 5 juhti, et enamasti on töös kõige raskem emotsionaalsete oskustega seonduv. Näiteks teiste kuulamine, konfliktide lahendamine, tagasiside andmine ja saamine ning loomulikult tunnustamine.

Kuidas saaks endas treenida tahet kolleege, alluvaid ja ülemusi, kuid miks mitte ka sõpru ja lähedasi sagedamini tunnustada? Alustada tuleb teadvustamisest, et tunnustamine on oluline. Ning seejärel võib ju iga nädala või lausa päeva peale endale kalendrisse kirjutada meeldetuletuse: ?Kas keegi on millegagi hästi hakkama saanud ja väärib tunnustamist?? Kindlasti leiate kellegi, kes on teie tunnustust väärt! Peagi märkate, kuidas inimesed on rõõmsamad, rahulolevamad ning teevad ka tööd pühendunumalt.

Tunnustamisega seoses meenub eelmisel kevadel toimunud Äripäeva rubriigitoimetuse meeskonnatöö koolitus, kus kõik said üksteisele kordamööda öelda, mida temas meeskonnaliikmena hindavad ja kus oleks veel arenguruumi. Aega selleks oli paari peale 3 minutit. Alguses ei tahtnud tunnustamine kuidagi käima minna, aga kui siis hoog sisse saadi, jagus häid sõnu ohtralt. Minule mõjus kolleegide tunnustus igatahes võimsa energiapommina!