Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arvukus kahandab lehmatoetust

Anne Oja 30. märts 2004, 00:00

Võrreldes tavaliste lehmadega saavad puhast Eesti maatõugu lehmad kaks korda kõrgemat piimalehma toetust. Kui eelmisel aastal maksis põllumajandusregistrite ja informatsiooni amet (PRIA) ühele piimalehmale 1110 krooni, siis 323 maatõugu lehma said igaüks 2590 krooni.

Harjumaal Nissi vallas asuva eliittõufarmi perenaine Maarja Simovart ütleb, et kui maatõugu veised populaarseks saavad, on tõsine oht, et tõug arvatakse eristaatusest välja. Seda sorti lehmi hoitakse peamiselt kui pere lemmikuid. Nende piim on rammusam ja maitsvam.

Maarja Simovart ütleb, et ta ei loobu oma kümnest maatõulisest, ehkki nad toodavad talule miinust. Ideaaltingimustes suudab maatõugu lehm anda vaid 9500 kilo piima aastas. Tavalise toidu juures küünib piimaand 5500 kiloni.

?Nad lihtsalt meeldivad mulle. Nad on isekad ja omapäised, väikesed, toredad ja vähenõudlikud,? räägib perenaine.

Võrreldes tavaliste lehmadega maatõugu lehmadel veel üks omapära. Neil pole sarvi. Kui juhtub, et kellelgi sarved kasvavad, siis need lehmad toetust ei saa. Pole puhtast tõugu. Tavalisest erinev on ka see, et iga maatõugu lehm hakkab teist tõugu lehmade hulgas karja juhiks, kinnitab Maarja Simovart maakarja eestvedaja Käde Kalamehe sõnu.

Maakarja Kasvatamise Seltsi esinaise Käde Kalamehe sõnul kujutab Eesti maatõug endast aborigeenset veist, mida hakati teadlikult aretama alles 1913. aastast. Millal esimene selline veis Eestisse jõudis, pole teada. Looma ei peetud piima pärast, vaid hoopis põllu väetamiseks.

Väljasuremisohus tõugude nimekirja on praegu lisaks maatõugu veisele kantud ka Eesti hobune, Eesti rakseveohobune, Tori hobune ja Eesti vutt. Põllumajandusministri määruse kohaselt muutuvad tõud ohustatuks, kui emasloomade arv langeb alla tuhande ja isasloomade arv alla kahekümne.

Ohustatud tõugude säilitamisega tegelevad lisaks Eesti Maakarja Kasvatamise Seltsile Eesti Hobusekasvatamise Selts, Eesti Hobusekaitse Ühing ja Eesti Linnukasvatajate Selts. Mullu said need aretusorganisatsioonid tõugude säilitamiseks kokku 1,6 mln krooni. Veise puhul maksti 773, hobustele 3023 ja lindudele 3165 krooni tõupuhtast isendist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:19
Otsi:

Ava täpsem otsing