Liblik ja Leedo valitsevad Saaremaad

Sirje Niitra 30. märts 2004, 00:00

?Nagu Sitsiilia maffia,? iseloomustab Saaremaa Laevakompanii ainuomaniku Leedo ning sanatooriumide ja seafarmide omaniku Libliku võimu üks kohalik prominent.

Saaremaa Tootjate Liidu esimees Prits Liblik ütleb, et Saaremaa ei ole väljastpoolt tulijatele atraktiivne investeerimispiirkond, sest Saaremaal on ärisid kallis majandada. ?Suvitaja tuleb siia oma Tallinna Selverist ostetud toidupakiga, sest siin maksab kõik rohkem,? märgib ta. Näiteks bensiiniliiter on Saaremaal mandri omast kuni kroon kallim.

Tegelikult on mandrimeestel Saaremaal äri alustada raske, sest vaba maa on kohalike ettevõtjate vahel ära jagatud. Kui Saaremaal soovitakse panna püsti uus äri, küsitakse tavaliselt enne Prits Libliku käest nõu. Liblik on ka mees, kes lahendab Saaremaal tegutsevate firmade vahel tekkinud konflikte.

Saaremaal kohalike ettevõtjate ja inimestega vesteldes jääb mulje, et saarlased on olukorraga rahul, sest jõujooned on paigas ja lihtkodanikel on turvaline elada.

Vjat?eslav Leedo ja Prits Liblik on ka koos äri ajanud. Liblik aitas Leedol laevakompaniid käima lükata, Leedo kuulus lühikest aega ASi Kuressaare Sanatooriumid omanikeringi. Nad on head semud siiani. Leedo kiidab Liblikut, et mees julges riskida ja laenurahaga Kuressaare linna kaks uhket SPAd ehitada, mis annavad tööd sadadele saarlastele. ?Kui Pritsu poleks, oleks Saaremaa tükk maad vaesem,? on Leedo kindel. Ta tunnistab, et tal endal on riigi toel olnud oma ärisid mõnevõrra kergem arendada.

Küsimus, kumb kahest mehest mõjukaim on, ajab Leedo naerma. ?Laske meil tegutseda, küll me siis selle Saaremaa ka omavahel ära jagame,? sõnab ta.

Võib-olla ei naera Saaremaa praegused valitsejad siiski viimasena, sest juba sel aastal võib nende mõju uute konkurentide tulekul väheneda. Sügisest korraldab praamiliiklust mandri ja saarte vahel Tallinna Sadam. Libliku monopoli on aga asunud lõhkuma Tallinna ärimehed Tarmo Sumberg ja Toomas Leis, kelle käe all kerkib Liblikule kuuluvate SPAde kõrvale vesiravisanatoorium Georg Ots.

Ehkki sellele maatükile pretendeeris ka Liblik, otsustas linnavalitsus seekord pealinlaste kasuks.

Prits Libliku käes on praegu kõik Saaremaal tegutsevad SPAd ja pea kogu saare seakasvatus. Erinevalt Vjat?eslav Leedost rajab Liblik uusi ja taastab vanu objekte täies ulatuses laenurahaga. Ainuüksi Rüütli SPA rajamine läks maksma 100 miljonit krooni. Sellega on ASi Kuressaare Sanatoorium ainuomanik võtnud endale suured riskid. Praegu on ettevõttel ka maksuameti ees 1,6 miljoni krooni suurune ajatatud võlg.

Oma äridest volitab Liblik rääkima tegevjuhte. Kuressaare Sanatooriumite juhataja Aare Pihelgas konkurendi tulekut ei karda. ?Kui seni oli Saaremaa reklaamimine väljaspool Eestit puhtalt meie õlul, siis nüüd on abi loota,? märgib ta. Pealegi on sihtturud erinevad ja mandrimeeste rajatav SPA Georg Ots hakkab oma neljatärnihotelliga püüdma rohkem Kesk-Euroopa rahakamat klienti. Suvel peaks Saaremaal kõigile sanatooriumidele kliente jaguma, talveks tuleb lisanippe välja mõelda, lausus Pihelgas.

Söödatehas ja kuus seafarmi on Liblikul tegevjuhi Raul Maripuuga kahasse, kusjuures 58% aktsiatest kuulub Liblikule. Kokku on kuues farmis 23 000 siga. Kuna sealiha hind on praegu all ja kogu aeg tuleb maksta laenuintresse, siis kasumit eelmisel aastal Maripuu sõnul ei teenitud. Ta avaldab lootust, et euroliitu minnes sealiha hind stabiliseerub, sigalate renoveerimiseks võetud laenud saavad tasutud ja lõpuks hakatakse kasumit teenima.

Enamasti viibib Liblik Saaremaa Tootjate Liidu tagasihoidlikus toas Kuressaare kesklinnas. Vaid harva võtab ta külalisi vastu Meri sanatooriumi moodsa disainiga uhkes kabinetis. ?Ma olen üldse tagasihoidlik inimene, ainult auto peab mul hea olema,? lausub paari aasta eest raske avarii üle elanud mees.

Liblik töötas aastaid tavalise autojuhina, sai siis kolonniülemaks, sealt edasi autobaasi juhiks ja Sõrve sovhoosi direktoriks. Hariduse omandas Tihemetsa tehnikumis ja hiljem EPAs töö kõrvalt. Esimesed aktsiad ostis eluasemelaenuks saadud raha eest. Nüüd ütleb mees ise: ?Mul oli nii kiire karjäär, et tutvused ei tulnud järele.?

Libliku kaks poega on tegevad isa ärides. Viit lastelast üritab ta enda sõnul jõudumööda ära rikkuda, võimaldades asju, mida vanemad neile keelavad.

Sügisel 60. sünnipäeva tähistava mõjuka ettevõtja kodu on tagasihoidlik ja asub Salme külas.

Vjat?eslav Leedol on 17 äriühingut, millest seni tuntuim Saaremaa Laevakompanii (SLK). Selle suuresti riigi dotatsioonil toimiva ettevõtte ümber on mees loonud teineteist vastastikku toetavate firmade võrgustiku.

Nüüd ähvardab praamiliikluse korraldamine Leedo käest ära libiseda. Leedo olulisemat rahakraani on hakanud kinni keerama reformierakondlasest majandusminister Meelis Atonen. Riigikogu valimiste eel toetas Leedole kuuluv Saare Finants Reformierakonda 200 000 krooniga. Suurte summadega on firma toetanud ka Keskerakonda.

?Kui ma ütleks, et see mulle midagi ei tähenda, siis ma valetaks, sest olen seda firmat kümme aastat üles ehitanud,? kommenteerib ta praamiliikluse ümber toimuvat. Leedo firmade laenukoormus on nii suur, et kui ta laevad maha müüb, on rahalised kohustused pankade ees kaetud. ?Mul ei ole isiklikult ühtegi laenu, aga mul pole ka miljoneid pangas,? lausub ta. Leedo firmadest on kõige täbaramas seisus õlletööstus, mis ei suuda tihedas konkurentsis jalule tõusta.

Palju kõmu tekitanud Leedo 20 miljonit krooni maksnud uuest majast Kuressaares pidi saama laevameeste puhkekodu. Nüüd kannab see Villa Smaragdi nime. Maja tagumises tiivas on kaheksa moodsalt sisustatud hotellinumbrit, millest odavaimas maksab ööpäev 4000 ja kalleimas 6500 krooni.

Tänavapoolse osa teisel korrusel on omaniku pere ruumid, mille eest Leedo maksab firma kassasse 36 000 krooni kuus. Rohke klaaspinnaga hoones on bassein, saunad, jahisaal ja talveaed. Tähelepanu haarab ilmatu akvaarium, kus ujuvad kohalikud veeiludused särgedest angerjateni.

Praegu on hotellipool tühi ja osa sellest kasutavad Leedo lapsed. Suvel aga külastavad Leedot paljud mõjukad tuttavad pealinnast. Leedo tutvusringkonda kuuluvad politseistruktuuris karjääri teinud Kalle Laanet ja Ain Seppik, välisminister Kristiina Ojuland, Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Saarlased peavad riigil oskuslikult naha üle kõrvade tõmmanud Leedot kavalaks ärimeheks. Sel talvel rajas ta lossi juurde vallikraavile liuvälja ning ostis linna spordipoed uiskudest tühjaks. Nüüd käib Leedo aeg-ajalt küsimas, kui paljud on uiske laenutanud.

Esimesed miljonid teenis Leedo koos äripartner Toivo Altiga, kellega koos ta alustas 1987. aastal ristsõnade ja muude trükiste väljaandmisega ning jätkas hiljem marjade ja seente korjamisega. Nüüd Altil enam Saaremaal ärihuve pole, sest kokkuleppe kohaselt jäi talle Tartumaal asuv marju ja seeni töötlev Saarek, samas kui Leedo käsutusse jäi ühiselt püsti pandud laevafirma.

Täna ei säästa Leedoga tülli pööranud Alt endisest äripartnerist kõneldes värve. Alt on veendunud, et Leedo on ehitanud oma püramiidskeemi suures osas riigi rahaga, ja on saatnud asja kontrollima kaitsepolitsei. Tema sõnul näitas Leedo reiside arvu tegelikust suuremana, pettis kütusega, tegi üleveol põhjendamatuid soodustusi ja kantis laevafirmast raha maksuvabade firmade kaudu välja.

Reformierakonda kuuluv Alt mõjutas ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni otsust anda praamiliikluse korraldamine Tallinna Sadamale.

Seni pole Alti süüdistused tõendamist leidnud. Raha kantimist eitab Leedo kategooriliselt, tuues kinnituseks mitmed kontrollimised. Tõsi PricewaterhouseCoopers ütles ühes aktis, et ministeerium pole oma õigusi täies mahus rakendanud. Leedo tunnistab ka, et raha ülejäägi korral on seda välja laenatud. Selleks on Leedol firma Saare Finants.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:19
Otsi:

Ava täpsem otsing