Siidkinnastes maksuamet - see on midagi uut

Maksu- ja tolliamet on vahetanud taktikat ? selle asemel, et maksudest kõrvalehoidmise kahtlusega ettevõtted kohe revidentide raudsesse haardesse võtta, saadab maksuamet ettevõtetele kirja, milles viitab võimalikule ümbrikupalga maksmisele ning palub esitatud andmed üle kontrollida ja vajadusel parandada.

Ümbrikupalga maksmist on raske tõestada, protsess on aeganõudev ja ka kulukas, seepärast peab Äripäev märgukirjade saatmist ettevõtjaile maksuameti poolt heaks ideeks ? see on efektiivne viis parandada maksudistsipliini, väheneb ka maksuameti risk teha valesid ettekirjutusi.

Toimetusele meeldib maksuameti uus taktika ka seetõttu, et maksuamet on asunud täitma oma muidki ülesandeid kui maksude kogumine ja maksudest kõrvalehiilijate karistamine ? ennetama seaduserikkumisi ning kaitsma seaduslikku majandustegevust. See annab lootust, et maksuterminaatori asemele on tekkimas tsiviliseeritud maksuhaldur, teenindus-, mitte karistusasutus.

Hoiatuskirjade vastu räägib see, et kirjasaajate nimed võivad avalikkusesse lekkida ja see võib kahjustada ettevõtjate mainet ? iga kirjasaanu ei pruugi olla kohe maksupettur, paraku niimoodi avalikkus suhtlust maksuametiga kipub just käsitama. Teiseks teavad sulid nüüd valmistuda maksurevisjoniks. Kolmandaks devalveerub maksuameti maine avalikkuse silmis veel enam, kui hoiatus jääb pelgalt meedia kaasabil tehtud kampaaniaks. Siis tähendaks maksuameti leebus ka tema nõrkust.

Viimaseil aastail tegeles maksuamet iga hinna eest riigikassa täitmisega, mis muidugi on ka maksuameti kohustus. Ametnikke õhutas innukamalt tööle lootus saada tulemuspalka ? seda kopsakamat, mida rohkem raha nende ettekirjutused riigikassasse tõid. Ametnike üliagarus tõi kaasa paraku ka lohakama töö: suurenes maksuvaidluste hulk ning osa riigile kasseeritud rahast tuli maksumaksjaile tagasi maksta, paljude maksumaksjate hea nimi sai asjata pleki külge. Ka maksuameti maine sai avalikkuse silmis tublisti kannatada. Tõsi, maksuameti karmus kandis ka head vilja ? maksud laekuvad aasta-aastalt järjest paremini.

Öeldakse, et maksuametit peabki natuke kartma, kuid parem oleks, kui tegemist oleks aukartusega selle ameti ees. Klientide viisakas kohtlemine aitab sellise suhtumise tekkimisele kaasa. Pealegi ei tähenda toimetuse meelest see, et maksuamet n-ö siidkindad kätte tõmbas, et maksuameti hoiatust ei tuleks tõsiselt võtta.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Aivar Rehe toonitas möödunud aasta lõpus Äripäevas, et maksukontrolli põhimõtteks kujuneb see, et kontrollobjekte tuleb valida nende seast, kellele on antud võimalus enda parandamiseks, kuid kes pole seda teinud. Ka Rehe asetäitja Marek Helm kinnitas möödunud nädalal, et need, kes pole end vaatamata maksuameti hoiatusele parandanud, võetakse maksuameti teravdatud tähelepanu alla. Need, kes ise esitavad maksuametile kirjalikud andmed maksmata jäänud summade kohta, võivad loota karistusest vabanemisele või väiksemale karistusele.

Kuid maksud tuleb ikkagi tasuda. Nii et need, kes maksuameti leebumise tagant mingit maksuamnestiat ootavad, peavad pettuma ? maksuamet annab ettevõtjaile ainult teise võimaluse.

Autor: ÄP