Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa aktsiafond on investori panuse kahekordistanud

Annika Matson 30. märts 2004, 00:00

Hansa Venemaa fondi 12 kuu tootlus jõudis eile 107,6 protsendini, mis teeb temast praegu kõige kõrgema tootlusega investeerimisfondi Eestis.

Ka selleks aastaks ennustab Hansa Venemaa Aktsiafondi juht Vadim Ogne?t?ikov tootluse jätkuvat kasvu. ?Konkreetset tootlusenumbrit on raske ennustada, kuid usun, et praegune tootluse tase võib ka sel aastal jätkuda,? märkis Ogne?t?ikov.

1997. aastal, mis Hansa Venemaa Aktsiafond tegutsemist alustas, oli fondi osaku puhasväärtus 1000 krooni. Hetkel on Ogne?t?ikovi sõnul fondi osaku puhasväärtus 882 krooni. Millal võiks osaku puhasväärtus jõuda börsi- ja Venemaa-kriisi eelsesse aega, fondijuht ennustada ei julgenud.

Ogne?t?ikovi ütluste kohaselt on Venemaa majandus hetkel väga kiiresti arenev. Tema andmetel oodatakse Peipsi taga sel aastal 6,9% majanduskasvu. ?Kuna Venemaa majanduskasvust suur osa moodustab toorainete eksport, siis toetavad jätkuvat kiiret kasvu ka kõrged toorainete, eeskätt nafta ja gaasi hinnad,? ütles ta. 6,9% kasv on poolteist korda suurem kui oodatav majanduskasv Ida-Euroopa riikides ning üle nelja korra suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Poolteist-kaks aastat tagasi investeeris Hansa Venemaa Aktsiafondi ja Ühispanga Kasvufondi Kanal 2 saate ?60 minutit? juht Tiit Made. Made märkis, et otsustas Ühispanga Kasvufondi kasuks, sest soovis raha panna väikse riskiga stabiilsesse fondi, mis garanteerib pikemaajalises perioodis suurema tulu kui tähtajaline hoius.

Ka Hansa Venemaa Aktsiafondi on Made raha paigutanud ning on oma investeeringuga rahul, kuid Hansapanga nõustajate peale on ta tige. ?Kui ma omal ajal käisin Hansapanga noorte, kuid ennast täis nõuandjate juures, siis hüüdsid nad kui ühest suust, et see on väga suure riskiga ning Venemaa fondi ei ole mingil juhul mõtet osta,? ütles Made. Ta lisas, et nad tõrjusid nii kuidas suutsid inimesi sellest fondist eemale ning ta on kuulnud, et inimesed loobusid seetõttu Venemaa Aktsiafondi osakute ostmisest. ?Sellise ebakompetentse käitumisega tegid nõustajad Hansapangale karuteene,? ütles Made.

?Kuna mul on majandusalane ettevalmistus ja tunnen päris hästi Venemaa majandust, siis mina kuulasin need nõustajad ära ja õnneks ei arvestanud nende jutuga ning ostsin Venemaa Aktsiafondi osakuid,? märkis Made.

Oma investeerimisstrateegiaid kommenteerides märkis Made, et kui inimene otsustab ühte kohta raha paigutada, siis tuleks seda seal ka hoida. Tal endal on raha paigutusega korra ka halvasti läinud ning ta on fonde vahetanud. ?Oli üks Ühispanga fond, mis seisis nullis või tõusis minimaalselt ja tootis mulle seega kahjumit,? möönis ta.

Sampo Balti Fondi juht Alo Kullamaa toonitas, et vaba raha tuleb ka fondide lõikes hajutada. ?Soovitav oleks varad hajutada globaalselt, Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiatesse võiks panna kuni 20% varast, mis oli plaanis investeerida,? ütles Kullamaa.

Ogne?t?ikovi sõnul võiks Hansa Venemaa Aktsiafondi osakaal investori portfellis olla 5?10%.

Ogne?t?ikovi sõnul ei ole investeerimisel miinimumsummat, küll aga peab vaatama, et liiga väikese investeeringu puhul ei sööks nt hoolduskulud oodatavat tootlust ära. Tema soovitusel võiks väikeinvestor alustada järgmiselt: Hansa Intressifond 10 000 krooni, Hansa Ida-Euroopa Fond, Balti Kasvufond ja Venemaa Aktsiafond 5000 krooni.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:19
Otsi:

Ava täpsem otsing