Ametnikud täidavad pabereid, maanteed üha lagunevad

Ain Alvela 31. märts 2004, 00:00

Alles hiljuti tühistas valitsus senise teehoiukava, kuna suur osa seal kunagi sinisilmselt suure euroraha saamise lootuses püstitatud eesmärkidest olid muutunud utoopilisteks. Võeti vastu uus kava, nüüd juba vaoshoitumas perspektiivis, aastateks 2004?2006.

Lõviosa teedeehitusse paigutatavast riigi rahast peab tulema mootorikütuse aktsiisimaksust. Kui tee-ehitajate käsutuses olev rahakott kokkuvõttes üha paisub, siis laenuraha kasutamisele on riik kavatsenud pidurit tõmmata ? teehoiukava sätestab, et 2004. aastal ei kulutataks meil teede hooldamiseks enam ühtegi laenatud krooni.

Vastukaaluks laenurahast loobumisele loodab riik rahastada teeprojekte edaspidi üha rohkem Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja regionaalarengu fondi (ERDF) allikate kaudu ? 2006. aastal peaks tagastamatut abi laekuma üle 500 miljoni, edaspidi 600?700 miljonit krooni aastas. Maanteeamet on siiani taotlenud ISPAst abiraha ühe miljardi krooni ulatuses, Euroopa Komisjon on kõik taotlused heaks kiitnud ? Eesti riik on saanud teede heaks Euroopast kõik, mis küsitud. Kõik näikse korras olevat ja teedeehitust ainult ühekülgselt ? paberil ? käsitledes ongi. Kuid siiski

Üldiselt on meie teedevõrk heal tasemel ja katab kogu riigi territooriumi sääraselt, et ainuüksi teede puudumise tõttu ei jää ükski kaup sihtpunkti toimetamata. Põhilised probleemid seisnevad teede umbeminekus suurte linnade lähedal, mistõttu maanteeamet ongi eesmärgiks seadnud ennekõike Tallinna, Pärnu ja Tartu ringteede rekonstrueerimise ja nn pudelikaelu vältivate uute ristmike väljaehitamise. Plaanid on paberil ilusad ja paljulubavad, aga reaalselt on siiani teostatud vaid tühine osa plaanitavast. Just neid ringteede ümberehitamisi pole veel alustatudki, ilmselt ei jõuta sel aastal ka ISPA suurprojekti ? Maardu-Valgejõe ligi pool miljardit krooni maksva lõigu rekonstrueerimiseni. Sidus- ja kõrvalmaanteede parandamisest rääkimata. Samal ajal, kui ametnikud pabereid täidavad, teed aina lagunevad. Ja teedeehitusega tegelevad ettevõtted kurdavad tööpuuduse üle.

Euroopas eraldatakse teede hooldustöödeks 3?7% riigieelarvest, meil vaid 1,7?2%. Mis omakorda tähendab, et äsja ehitatud teed vajavad ebapiisava hoolduse tõttu varsti jälle kapitaalremonti.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:39
Otsi:

Ava täpsem otsing