Eesti maakondades napib vaba aja veetmise keskusi

Nii ei ole lihtsalt vaba aja veetmise keskusi ka Saare maakonnas, kuid selle asemel on palju organiseeritud tegevusi pakkuvaid keskusi. Kohalikes kultuurimajades toimuvad üritused, peod, kontserdid, etendused. Siiski on ürituste arv viimasel ajal vähenenud.

?Inimestel napib kultuuri jaoks raha, nad on tööga hõivatud, mehed käivad mandril tööl ja majapidamine seisab naiste õlul, lisaks veel televiisor ja arvuti,? nimetab Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Valve Heiberg kultuurihuvi vähenemise põhjuseid. Heibergi sõnul on kõige aktiivsemad kultuuri loojad ja tarbijad pensionärid, kellel aega rohkem ning nõukogude aja kultuurimajast see harjumus külge jäänud.

Eesti kõige väiksemas maakonnas Hiiumaal puuduvad samuti vaba aja veetmise keskused, kuid kooskäimiskohti, kus huvialadega tegeleda, leidub.

?Tegelikult vajaks hiidlane samuti vähemalt üht vaba aja veetmise keskust, kus saaks tegelda paljude spordi- ja huvialadega, praegu on see tegevus hajutatud väga erinevatesse kohtadesse ning on piiratud võimalustega,? ütleb Hiiu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Ermo Mäeots. Mäeotsa sõnul on kõik aga finantsidega seotud.

Ida-Virumaagi ei saa vaba aja veetmise keskuste rohkusega kiidelda. ?Meie valdades on ainult Avinurmes ühe katuse all nii kultuuri- kui spordikeskus. Mainimisväärt on Kohtla kaevanduspark-muuseum, mille territooriumil on väga erinevad võimalused, eriti sportlike eluviiside harrastajatele,? ütleb Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kohusetäitja Kaarin Veinbergs. ?Väga palju loodame Jõhvi kavandatud kontserdimajast, kus hakkavad tööle ka kohalik muusikakool, koolinoorte maja ja lasteteater,? lisab ta.

Lääne-Virumaal tegutsevad seltsid ja ühingud, kes ürituste korraldamisega tegelevad. ?Kes ikka südamest soovib, peaks endale koha ja tegevuse leidma,? on Lääne-Virumaa kultuurispetsialist Pilvi Lepiksoo kindel.

Lepiksoo räägib, et pensionärid ilmselt ei vajagi mingeid suuri baase, piisab kooskäimise kohast, noortel oleks samas vaja avaramaid võimalusi. ?Suurem probleem kui võimaluste mittepiisavus on positiivsete hoiakute kujundamisfaktorite puudumine. Inimesed ei ole harjunud endale huvialasid otsima ja igaühel polegi soovi ja tahtmist oma vaba aega kasulikult veeta,? ütleb Lepiksoo.

Tema sõnul tuleb tulevikus vaba aja veetmise keskusi kindlasti juurde, kuid siin peab vaatama, et jätkuks maksevõimelisi kasutajaid, et juba olemasolevaid rajatisi edukalt majandada. Praegu on ehitusjärgus Kundasse ja Väike-Maarjasse rajatavad ujulad, sel aastal peaks valmima uus spordihoone ja staadion Rakveres.

?Läänemaal napib vaba aja veetmise võimalusi,? ütleb Lääne maavalitsuse noorsoo- ja spordinõunik Ülle Lass. Valdades puudub keskus, kus saaks lihtsalt olla ja tegelda sellega, mida hing soovib. Kõige avatumad on raamatukogude lugemissaalid ja internetipunktid, mis pakuvad maainimesele tihti ainsat võimalust end maailma uudistega kursis hoida. Läänemaa ainulaadse paigana nimetab Risti vallavanem Guido Ulejev külastajale unustamatut elamust garanteerivat Marimetsa rabarada.

Põlva maakonnas töötab vaba aja veetmiseks 16 rahva- ja kultuurimaja. Nendele lisaks töötavad aktiivselt külakeskused Põlva ja Räpina vallas.

?Maakonnas on kultuurilise tegevusega kõige vähem hõivatud eelkooliealised lapsed. Hästi toimib töö eakatega. Neil on võimalused klubiliseks tegevuseks, koolitusel osalemiseks, isetegevusringides osalemiseks,? leiab Põlva maavanema kohusetäitja Koit Nook. Nook usub, et maakonnas tervikuna on kultuurilist tegevust täiesti piisavalt, vallati on küll tegevus erinev, kuid võimalused on siiski olemas.

Polüfunktsionaalseteks majadeks võib maakonnas pidada Põlva kultuuri- ja huvikeskust, kus on koha leidnud ka huvikool, avatud noortekeskus ja kultuuriringid, ning Ruusa kultuurimaja, kus kooli kõrval töötab kultuurimaja ja spordisaal oma ringidega.

Valga Turiismiinfo töötaja Girli Nurga sõnul võib Valgamaa vaba aja veetmise võimalustega rahule jääda. Sihtasutus Valgamaa Turism on selles osas palju ära teinud. Kaks aastat tagasi kirjutati projekt, mille tulemusena rajati Valgamaale 18 puhkekohta. Nurga sõnul kavatsetakse ka edaspidi selliseid projekte kirjutada. Kindlasti on Valgamaal talvel suurimaks tõmbenumbriks Otepääl asuvad suusakeskused. Loodushuviliste meelispaik suvisel ajal on Karula rahvuspark.

Rapla maakonnas on kaks ujulat ning 20 spordisaali. Muusikalist ja kultuurilist tegevust pakuvad 20 rahvamaja ja klubi. Maakonnas töötab kaks muuseumi. Suurem spordikeskus on plaanis rajada Palukülla, kus juba praegu leidub jooksu- ja suusaradu. Planeeritud on tõstukitega mäesuusanõlv koos kõikide teenustega sinna juurde. Palukülla soovitakse luua Tallinnale lähim mäesuusakeskus. Nüüd aga on rajatava keskuse vastu protesti tõstnud Eesti vanausulised, kelle sõnul hävitaks spordibaasi loomine olulise osa pärimuskultuurist ja hiiemäest.

Jõgevamaal suuri keskusi ei ole, kuid on kohti, kus pakutakse aktiivse puhkuse võimalusi, näiteks spordikompleks Virtus, Kuremaa ujula, Pala spordikeskus. On võimalik mängida palli, harrastada suusatamist ja mägijalgrattasõitu. Samuti leiab huviline sealt erineva pikkusega looduse õpperajad, mis mõeldud eelkõige koolilastele.

?Vaba aja veetmise võimalusi maakonnas küll on, kuid siiski mitte piisavalt,? leiab Palamuse Turismiinfo konsultant Tiia Puusepp. Tema hinnangul võiks valik olla veelgi mitmekesisem, atraktiivsem ning rohkem peaks kasutama ära kohalikku eripära, tulenevalt siis looduslikust või ajaloolisest ning kultuuriloolisest taustast.

Autor: Kadri Tonka