Ehitusturg kasvab ka 2004. aastal jõudsalt

Kristiina Sipelgas 31. märts 2004, 00:00

Esialgne statistika näitab, et ehitusmahtude kasvutempo ulatus 2003. aastal 16 protsendini. Ehitusturu kiiret kasvu toetas nii Eesti majanduse stabiilne areng, madalad laenuintressid, pankade aktiivne müügikampaania, investeeringute suurenemine kui ka keskmise palga ja tööhõive kasv.

Seega võib olukorda ehitusturul 2003. aastal pidada heaks. Ehitusettevõtjad ja analüütikud on positiivsed ka 2004. aasta ehitusturu arengute suhtes.

Eesti ehitusettevõtete netokäive 2003. aastal oli statistikaameti esialgsete andmete põhjal 25,9 miljardit krooni, mis on 13,6 protsenti suurem kui 2002. aastal. Ehitustööde maht oli 24,2 miljardit krooni, mis on 13 protsenti suurem võrreldes 2002. aastaga.

Omal jõul tehostatud ehitustööde maht kasvas samuti võrreldes 2002. aastaga ning omal jõul ehitati Eestis eelmisel aastal 14,6 miljardi krooni eest.

Ehitustööd välisriikides, peamiselt Baltimaades ja Venemaal, vähenesid aga võrreldes 2002. aastaga ligikaudu 25 protsenti (ehitustöid teostati 0,9 miljardi krooni väärtuses). Statistikaameti andmetel kallines ehitustegevus 2002. aastaga võrreldes 3,7 protsenti, mis on olnud veidi vähem kui paaril eelneval aastal.

Alates 2001. aastast on kasutusse lubatud eluruumide arv pidevalt kasvanud. Statistikaameti andmetel oli uusi kasutusse lubatud eluruume 2003. aastal üle kahe korra rohkem kui aasta varem.

Uute eluruumide arvu kasv annab põhjust eeldada eluaseme kvaliteedi paranemist ja samas ka hinnatõusu. Eluruumide ehituslube anti statistikaameti andmetel välja jätkuvalt rohkem kui kasutuslube, mistõttu on oodata elamuehituse kasvu jätkumist ka 2004. aastal.

Mitteeluhoonete ehitamine väljastatud ehituslubade arvu järgi kasvas 2003. aastal pea kaks korda.

Kaubanduspindade osas on ka 2004. aastal oodata suurel määral uute kaubanduspindade lisandumist Tallinna, kuid edaspidi peaks ehitustegevus muutuma tagasihoidlikumaks. Teistes piirkondades aga prognoositakse kaubanduspindade ehituse hoogustumist.

Kütuseaktsiisi laekumise suurenemine võimaldab suurendada teedeehitusse suunatavaid vahendeid. Teede- ja infrastruktuuriehituses on kiiret arengut oodata 2005. aastal, mil ilmneb peamiste Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite lisandumise efekt. Sellest tulenevalt kasvab kindlasti nii teedevõrgu, kommunikatsiooniliinide kui ka haridus-, tööstus- ja põllumajandusehitiste ehitamine.

ELi mitme miljardi krooni suuruste investeeringute rakendamine infrastruktuuridesse ja teedevõrku lubab aga eeldada investorite huvi kasvamist nii elamu- kui ka ärimaade vastu, mis asuvad magistraalide ja linnade läheduses. 2004. aastal käivitub nn eurorahade jagamise menetlemisprotsess, mistõttu vahendite rakendamine suureneb oluliselt alles 2005. aastal. Sellest tulenevalt jääb Euroopa Liidu finantsvõimendusest tulenev mõju 2004. aastal ehitusturu arengule suhteliselt väikseks.

Kindlasti on aga 2004. aastal ehitusturgu määravaks asjaoluks jätkuvalt suur nõudlus elamispindade turul. Selle põhimootoriks on siiani olnud soodsate eluasemelaenude kättesaadavus, mis on tulenenud pankadevahelise konkurentsi tõttu leevenenud nõuetest laenude teenindamisevõimele, madalale langenud intressitasemetest ning pankade paranenud finantseerimisbaasist. Need võimaldavad kokkuvõttes väljastada oluliselt pikema tagasimaksetähtajaga laene.

Eestis on viimaste aastate jooksul intressimäärad alanenud ligi kaks korda ning minimaalne määr on laskunud isegi 3,5 protsendile. Keskmine eluasemelaenu intress on 5 protsenti. Väljastatud eluasemelaenude maht on kasvanud 50 protsenti aastas.

2004. aastal on Eesti majanduses oodata suhteliselt kõrge majanduskasvu püsimist ning positiivseid arenguid tööturul. Keskmine palk kasvab oodatavalt kümnendiku võrra, mis suurendab laenukõlblike klientide hulka ning elanike laenuvõimet, kokkuvõttes nõudlust eluasemete järele.

Teisest küljest viib ostuvõime suurenemine ka hinnataseme kõrgemale ning tegelik efekt palga tõusust ei pruugi olla kuigi suur.

Kinnisvarafirmade hinnangul kasvab nii uute korterite ehitamine kui ka odavamate eramute rajamine. Uute elamispindade pakkumine jääb alla nõudlusele (seda eelkõige Tallinnas ja selle lähemas ümbruskonnas) ning see on kergitanud tugevasti eluasemete hindu. Lähiajal ei ole oodata nõudluse rahuldamist, mistõttu nähakse ette elamispindade hindade jätkuvat tõusu.

2004. aastaks lubab prognoositav stabiilne majandusareng eeldada jätkuvalt kiiret arengut ka ehitussektoris. Ehitusmahu kasvu on 2004. aastal eelkõige oodata infrastruktuuriobjektide rajamise ja elamuehituse osas. Nõudlust elamuturul võivad oluliselt mõjutada muudatused laenutingimustes.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:39
Otsi:

Ava täpsem otsing