Lätlased tõrjuvad Eesti ehitajaid

Eesti ehitusfirmade juhid on Lätis ja Leedus toimuvast rääkides väga kidakeelsed, sest lõunanaabrite juures tegutsedes ei tohi näida ülbena, eestlastesse suhtutakse lõuna pool niigi üpriski halvasti. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Tarmo Lige sõnul on teada vähemalt kaks poolkriminaalset hoiatavat juhtumit, mis toimusid mõni aasta tagasi. Ühel puhul torgati Eesti registreerimisnumbriga autol lihtsalt kummid läbi. Teisel juhul tekkis probleeme Eestist pärit ehituse peatöövõtjal, kui ta sõlmis lepingu ühe Läti alltöövõtjaga, kes pidi teostama vundamenditöid Riias Jurmala lähistel.

?Õhtul, kui leping oli Läti alltöövõtjaga sõlmitud, sõitis alltöövõtja kõrvale Läti autonumbriga masin, millest küsiti, miks sa eestlasega nii odava lepingu sõlmisid, nii ei tehta,? rääkis Lige.

Lige toonitas, et eelarvamuslik suhtumine on Lätis kõikidesse välismaistesse ehitajatesse, mitte ainult Eesti omadesse. Kuigi skandinaavlastesse suhtutakse veidi paremini kui eestlastesse.

Lätis edukalt tegutseva FKSMi juhatuse esimees Kaido Fridolin ütles, et võõral turul on alati keerukam tellimusi saada. FKSM on siiski Lätis läbi löönud, seda kinnitab ka juba valmis saanud ehitiste nimekiri. FKSM on teinud Barona ja Jugla kaubakeskuse Riias, Amservi autokeskuse ning Sylvesteri saetööstuse Smiltenes, ka praegu on töös mitu objekti. Kõige edukam on Lätis olnud Merko Ehitus, mille kontserni kuuluva Läti Merksi möödunud aasta müügikäive oli 10,78 miljonit latti ja kasum oli ligi 438 000 latti. Merks oli möödunud aastal suuruselt 26. firma Lätis.

Läbilöök tuleb aga kõrge hinnaga. Tarmo Lige tõi näiteks Merko suuremad tööd ? Hansabanka peahoone Riias ning Multihalle ehituslepingu. ?Merko peab sisuliselt esialgu kogu ehituse jaoks vajaliku raha alla panema, et üldse konkursse võita, kuigi oma tagatiste poolest ei peaks suurematel Eesti ehitusfirmadel mingeid probleeme olema.? Konkreetselt jäähokihalli ehituslepingu kohaselt saab Merko endale pandiks halli aktsiaid 26 miljoni lati eest, mis on eeldatav spordikeskuse rajamise hind.

Pikas perspektiivis on ikkagi odavam tellida alltööd kohalikelt firmadelt. Fridolin kinnitas, et ka tütarfirmade juhtimine läheb lätlaste kätte. ?Seni on valminud ehitusobjektid lätlaste ja eestlaste koostöös. Mida aeg edasi, seda väiksemaks jääb eestlaste panus,? märkis Fridolin.

Samas pole Läti ega ka Leedu ehitusfirmad Eestis suutnud üldse kanda kinnitada. Lige märkis, et üheksakümnendate aastate keskel oli Eesti suurematel tegijatel juba täiesti tänapäevaste suurte ehituste projektijuhtimise kogemus, mida Lätis veel ei olnud. ?Veel aastal 2000 öeldi läbirääkimistele minnes eestlastele, et teil pole ju mitte midagi. Ja kiideldi, et meil on siin kakssada vanameest vatijopega ning siis on meil veel tehnikat õue peal, mis teil vastu on panna?? ütles Lige. Kuid Eesti ettevõtjad on efektiivsemad ning suudavad pakkuda madalamat hinda. See ärritab kohalikke ehitajaid.

Läti ehitusturg ei ole nii korrastunud kui Eesti oma, puuduvad n-ö liiderehitajad, nagu see on Eestis. Seetõttu jääb hoolimata raskustest Läti turg Eesti ettevõtetele ahvatlevaks. Näiteks soovib Läti turule minna AS Koger & Partnerid, mille esindajad on käinud Riias maad kuulamas. Firma juhatuse esimees Priit Sauk tunnistas, et Lätis äritegevuse alustamine on tehtud väga raskeks ning avatud ehituskonkurssidel nad esialgu osaleda ei soovi. Siiski planeerib Koger & Partnerid käivitada naaberriigis kortermajade ehitamise. Sauki kinnitusel löövad Lätis paremini läbi spetsialiseerunud ja oma ala spetsiifikat tundvad ettevõtted.

Autor: Indrek Kiisler