Miljonid muudavad maanteed siledaks

Maanteeameti peadirektori asetäitja Peeter ?kepast märgib, et rida tänavu kevadel töösse minevaid objekte on üle tulnud eelmisest aastast. Tänavu on plaanis remontida 120,4 km erinevaid teelõike Tallinna?Pärnu ja Tallinna?Narva trassil ja lõik Võru?Põlva maanteel. Rõngu?Otepää?Kanepi kruusatee saab katte. Riigieelarvest remonditakse lõik Tallinna?Tartu mnt ja Tartu sissesõit Tiksojal. ISPA raha toel saab alguse Tallinna?Narva mnt Maardu?Valgejõe lõik. ?Eesmärk on jõuda selle objektiga sügiseks töövõtulepinguni,? kinnitab ?kepast.

Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap on vastupidiselt Euroopa Komisjoni seisukohale seda meelt, et sõlmitavad Eestimaa teede remondilepingud peaksid olema suhteliselt väikesed, kui Eesti tahab sisemaist konkurentsi arendada ning tööde hindasid alla saada. ?Järgmine leping on suurusjärgus pool miljardit krooni, selle puhul ei saa rääkida hinnakonkurentsist,? nendib Konsap. ?kepast möönab, et ÜFi otsustusprotsess on aeganõudev ja bürokraatlik. ?Aga meie oleme valmis,? kinnitab ta.

Valmis on ka tee-ehitajad. Nii loodab üldehituse kõrval ka teedeehituses kanda kinnitav AS Skanska EMV saavutada 10protsendilise teetööde osakaalu oma 2004. aasta tegevuse kogumahust. Ettevõtte peadirektor Jaanus Otsa kinnitab, et Skanska EMV kavatseb osaleda kõikidel pakkumistel, suurem töö on Tallinna?Tartu maanteel Ussisoo lõigu lõpetamine niipea, kui ilm lubab.

?Kuna suures osas Euroopas on teed välja ehitatud, siis võivad Eesti turule üritada tulla firmad, mis on omal ajal teinud suuri investeeringuid tehnikasse ning nüüd otsivad sellele rakendust,? leiab Otsa.

2003. aastal toodeti Eestis asfaltbetoonsegusid 865 000 tonni, 2002. aastal seevastu 1,132 miljonit tonni. Teealuseid stabiliseeriti 2003. aastal 635 000 m², 2002. aastal aga 1,809 miljonit m² ? see on suur langus, leiab ASi Titania töödejuhataja Raivo Tambek. ?Põhjus on projektide ebapiisav ettevalmistus, mille tõttu need edasi lükkuvad. Kogemuse põhjal võib väita, et 2006. aastaks põhimaanteede rekonstrueerimist ei lõpetata,? märgib Tambek, lisades, et praegune töömaht on ettevõtte jaoks ebapiisav.

ASi Põlva Teed juhatuse esimehe Ülo Mõttuse hinnangul käesoleval aastal teedeehituse maht ei suurene. ?Möödunud aasta käivet me tänavu ilmselt ei ületa. Me ei hakka konkureerima ASiga Teede REV-2, küll aga loodame saada nende objektidel alltöövõttu,? ütleb Mõttus.

ASi Talter tegevdirektor Sven Pertens möönab, et olemasolevat töömahtu ei saa pidada optimaalseks, sest ilma oluliste lisainvesteeringuteta oleks ettevõte valmis täitma praegustest oma kaks korda suuremaid mahtusid. ?Eestis on teedeehituse potentsiaali selge ülejääk,? märgib Pertens. ?Mahtude kahekordistamine eeldab tööde mõistlikku jaotust kogu hooajale, seni on tööd koondunud põhiliselt teise poolaastasse. Tavaliselt on kevadel ja varasuvel kõik teedeala ettevõtjad väga ?näljased?.?

?Euroopas eraldatakse teede hooldustöödele riigieelarvest 3?7%, meil 1,7?2%. Seda on teede hea olukorra säilitamiseks vähe,? märgib Otsa.

?Tee-ettevõtjad on olukorras, kus suuremad investeeringud eelolevaks aastaks tuleb teha kõhutundest lähtuvalt,? möönab Partens.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Peeter ?kepasti sõnul pärsib teede õgvendamist ja laiendamist järjest rohkem maade võõrandamine maaomanikelt. Praegu on kõikide tulevaste vähegi suuremate projektide puhul tegemist ka maade võõrandamise vajadusega, kogemusi on selles osas aga veel napilt. ?Kui Soomes on enne võõrandamise lõplikku vormistamist võimalik alustada ehitamist, siis Eesti seadused määravad juba ette ära, et läbi tuleb teha pikk ja aeganõudev protsess,? märgib ?kepast.

Asjaajamine käib selliselt, et riik on valmis tee-ehitusele ette jäävad maatükid omanikult ära ostma hinna eest, mille on määranud aktsepteeritud kinnisvarahindaja. Probleem tekib siis, kui maaomanik teatab, et tema pole nõus, ja küsib hoopis kümnekordse turuväärtuse suuruse hinna. ?kepast on seda meelt, et riik ei peaks sellistel puhkudel kauplemisse laskuma. ?Mulle need nn kokkuleppehinnad ei meeldi, sest millisel alusel selline kokkulepe sõlmitakse. Näiteks avaneb selliste tehingutega võimalus korruptsiooniks,? räägib ta.

Teoreetiliselt on võimalik selline kinnisvara ka sundvõõrandada, ent lõpuni viidud eraomandi sundvõõrandamise juhtumit Eestis veel pole. Omanik sundvõõrandamise protsessiga vaevalt midagi võidab, pigem vastupidi, aga teemeistrite töö võib selline kauplemine aastateks venima panna.

Käesoleva aasta 22. jaanuaril kirjutas rahandusminister Taavi Veskimägi alla ISPA fondist kaasfinantseeritava Tallinna?Narva maantee Maardu ja Valgejõe vahelise teelõigu rekonstrueerimise projektile, mille kogumaksumus on 396 miljonit krooni, sellest ISPA abi kõlbliku osa (75%) maksumus 297 miljonit krooni.

Projekti raames rekonstrueeritakse kokku 62,7 km teelõike, ehitatakse uus sild üle Jägala jõe, remonditakse veel viis olemasolevat silda, seitse viadukti ja kaks jalakäijate tunnelit. Valgustuse, põrkepiirete paigaldamise ja liikluskorralduse uuendamisega luuakse ohutumad liiklustingimused. Keskkonnatingimuste parandamiseks ehitatakse Kuusalus müratõke, loomadele rajatakse läbikäigutruupe ja tunnel ning võrkpiire maantee ületamise tõkestamiseks.

Maanteeamet on siiani taotlenud ISPAst abiraha miljardi krooni ulatuses, Euroopa Komisjon on kõik taotlused heaks kiitnud ? Eesti riik on saanud oma teede heaks Euroopast kõik, mis küsitud. Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Regionaalarengu Fondi (ERDF) tagastamatut abi peaks 2006. aastal laekuma üle 500 miljoni, edaspidi 600?700 miljonit krooni aastas.

Ülo Mõttus, ASi Põlva Teed juhatuse esimees:

Ma ei saa nõustuda väitega, nagu oleks tee-ehitajate konsortsiumisse koondumise peapõhjus meie turule trügivate välisfirmade vastu seismine. Eesti teedeehituse turg on avatud juba ammu ja konsortsiumides osalevad firmad, mille omanikud on välismaa ehitusgigandid. Näiteks ASi Talter omanik on Lemminkäinen; AS Skanska EMV, AS BaltiFalt, OÜ Matthäi Ehitus, AS Nybit kuuluvad välismaistele omanikele.

Välisfirmade Eestisse tuleku strateegia on olnud selline, et neid esindavad tee-ehitusturul siia loodud kohalikud firmad.

Kindel on see, et teed ei saa kunagi valmis. Teed kuluvad ja nendesse tuleb pidevalt investeerida. Ja kui põhiteedel üks ring peale saab, tuleb peagi otsast alata.

Võib väita, et juba ongi alatud, sest näiteks möödunud aastal alustati uuesti remondiga Tallinna?Tartu maanteel Ussisoo lõigul, mille soomlased remontisid umbes 15 aastat tagasi. Pealegi kasvab põhiteedel liiklussagedus, mistõttu katted kuluvad kiiremini.

Head teed ei eelda sugugi maksude tõusu. Pigem vastupidi ? head teed peaksid võimaldama majanduse tõusu, st suuremat majanduslikku koguprodukti, millest tuleb rohkem raha teedele. Majanduskasvu korral aga võivad maksud pigem alaneda.

Sven Pertens, ASi Talter tegevdirektor:

Kodumaiste tee-ehitusettevõtete konsolideerumise (konsortsiumisse koondumise) tingis mitte siseturu kaitse, vaid kõrged kvalifitseerumisnõuded aastakäibe osas, mida ükski Eesti teedeala ettevõtja üksinda, aga ka kahekesi ja kohati isegi kolmekesi, täita ei suutnud. Välisfirmadel on olnud pidev huvi meie tee-ehitusprojektide vastu, kuid ei usu, et ELiga ühinemine siin midagi muudab. Tegelikult on tütarettevõtete kaudu Eestis ju niikuinii aktiivselt tegevad Põhjamaade kontsernid, sh NCC AB, Colas Denmark ja YIT. Konkreetset huvi pakkumiste tegemise näol on ilmutanud Saksa, Austria ja Türgi ettevõtjad, dokumentidega on tutvunud ka mitme muu riigi (Itaalia) firmade esindajad.

Kohalikul tee-ehitusturul tegutsemine eeldab materiaalse seljataguse olemasolu. Kõik suuremad teedeala ettevõtjad investeerivad tehnikasse ja arendusse igal aastal kümneid miljoneid kroone.

Numbrist, ämbrist ja projektijuhist koosnevad firmad Eestis teid ei ehita.

Jaak Säälik, MKM teede- ja raudteeosakonna teedetalituse juhataja:

Teeseaduse kohaselt nähakse ette riigieelarves kulud teehoiu rahastamiseks mitte vähem kui 75% kütuseaktsiisist.

Teehoidu rahastatakse riigituludest, laenudest, abirahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja Regionaalarengu Fondi kaudu saadava raha arvel.

Aktsiisimaksu prognoositud laekumine 2004. aastal on võrreldes 2003. aastaga 115,8%, 2005. aastal võrreldes 2004. aastaga 116,7% ja 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 114,3%. Teehoiuks on teehoiukava kohaselt kavandatud 2004. aastal 1,913 miljonit krooni, 2005. aastal 2,141 miljonit krooni ja 2006. aastal 2,441 miljonit krooni. Kütuseaktsiisist rahastatakse 2004. aastal teehoidu 55,6% ulatuses, 2005. aastal 53,2% ja 2006. aastal 57,7% ulatuses.

Ühe rahastamisallika vähenemine või suurenemine mõjutab otseselt ka teisi. Vabariigi valitsuse 25. veebruaril 2004. aastal vastu võetud korralduse nr 112-k ?Teehoiukava aastateks 2004?2006? p 2 kohaselt täpsustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja rahandusministeerium iga aasta riigieelarve koostamise käigus muu hulgas teehoiu rahastamise allikaid.

Nagu eespool öeldud, on seaduse kohaselt teehoiukulude üldsumma kindlaks määratud ? 75% riigieelarvesse laekuvast kütuse aktsiisimaksust.

Juhul kui maanteede korrashoiu rahastamine välisabi, ELi Ühtekuuluvusfondi või Regionaalarengu Fondi arvel tulevikus väheneb, kaetakse vahe loodetavasti riigituludest.