Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Renoveerimise juures tasub lähtuda hoone vajadustest

Rando Tooming 31. märts 2004, 00:00

Kõigepealt tuleks vana maja renoveerimisega alustamisel jälgida olemasolevaid tehnoloogilisi suundi. Teiseks peab tähelepanu pöörama majale ja piirkonnaga sobivale stiilile. Kolmandaks tuleb vana maja kohandada tänapäevastele vajadustele ja tingimustele. Tihtipeale püstitavad inimesed, kes tahaksid vana maja ja samas päris uusi lahendusi, enda jaoks ülesande valesti. Kui siiski on vanas majas võimalik luua kõik tingimused, mugavused ja olmestandardid.

Ajaloo- ja stiilitunnetus on tellijate seas Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto sõnul viimastel aastatel õnneks kõvasti suurenenud ja teadlikkus kasvanud. ?See tendents on igati teretulnud, sest rikastab meie keskkonda ja meid kõiki,? lausus Elvisto.

Ennistuskoja Kuukaar restauraatori-ehitusmeistri Indrek Joala sõnul on tellijate käitumises viimaste aastatega toimunud üsna märgatav muutus. ?Inimeste soovid on läinud avaramaks ja ei ole enam ühekoelised. Osatakse soovida ja ka rohkem traditsioonides kinni olla, üha enam tellijaid üritab vana joont järgida,? lausus Joala.

Pärast kontseptsiooni paikapanemist tuleks määrata prioriteedid. Ehe näide on Tallinna ajaloolistes puiteeslinnades jätkuv plastakende pealetung. Plast kui odav, praktiline ja soodsa hinna tõttu paljudele kättesaadav olmematerjal soodustab pikemas perspektiivis lühinägelikkust. Plastakna abil lahendatakse hetkel tuule läbipuhumise probleem, kuid pikas perspektiivis tuleb selline valik kahjuks nii majale, inimestele, kes seal elavad, kui ka tervele ümbruskonnale kahjuks.

?Küsimuse võib püstitada nii, et kas näiteks on igasugustes tingimustes sobilik ja majanduslikult kasulik pakkuda külalistele toitu plastnõudelt? Selles ei ole midagi halba, kui ollakse piknikul või suvilas, aga kas käitume nii ka pulma või juubeli tähistamisel. Igal materjalil on oma kasutusotstarve ning ei maksaks pakkumisi valesti tõlgendada ja nende õnge minna,? tõi Elvisto näite.

Indrek Joala lausus, et positiivse näitena hakkab puitmajade kodudest kaduma üheksakümnendatel eelistatud nn kontoristiil. ?Kodud lähevad kodusemaks ning bürooarhitektuuril ja koduarhitektuuril osatakse juba vahet teha,? märkis Joala.

Tallinnas võib tänaseni silmata karikatuurseid pilte, kus 6?8 korteriga majades ei ole omanikud omavahel akende suhtes kokkuleppele jõudnud ja maja karjuvalt vastuoluline üldilme kogu tänavale tooni annab. Tavaliselt kehtib riikide pealinnades ikkagi ehitusjärelevalve ning nende ettekirjutusi ei peeta isikuvabaduse piiramiseks.

Elvisto soovitab maja akende küsimuse korteriomanike vahel kooskõlastada. Tänapäevaste tehases valmistatud plokkide kasutamine võib olla majanduslikult efektiivne, kuid ajalooliselt huvitavate korterite või piirkondade puhul see ei toimi. Pigem võib see viia piirkondade slummistumiseni. ?Vanal majal on kõik detailid, ka aknad ja uksed, tekkinud orgaaniliselt, loomulikul teel. Ei ole nii, et viskame ühe osa lihtsalt plokina, tervikuna välja, paneme teise asemele ja kõik on korras. Ei ole nii. Kaasaegse maja puhul võiks selline käitumine kõne alla tulla, vana hoone puhul kindlasti mitte. Selline sekkumine annab endast alati tunda,? hoiatas Elvisto.

Joala tunnistas, et hinnatundlikkus on tänapäeval siiski veel probleemiks ja osa tellijaid ei saa raha puudumisel endale sellist kodu lubada, nagu nad tegelikult tahaksid. ?Kuna käsitöö on siiski palju kallim kui tehasetoodang, siis kohtame paraku olukordi, kus inimene loobub originaaltööst, mis talle endale rohkem meeldib, odavama tehasetoodangu kasuks,? sõnas Joala.

Kui kõige rohkem hakkab välisel vaatlusel vana maja juures silma jõhker suhtumine detailidesse, siis sealt edasi ütleb hea tava, et kasutada tuleks originaalmaterjalidega sarnaseid anaeroobseid materjale tervikuna. Kampaania käigus värvitud majade fassaadid kooruvad tihtipeale juba mõne aasta möödudes, maja puitdetailidel võib täheldada niiskuse kogunemist.

Elvisto sõnul ei tähenda sobiv värv mitte ainult tooni, vaid tuleks olla nii tark, et värvi koostisesse ja toimesse veidi rohkem süveneda. Ta ei pea õigeks, et inimesed ostavad värvi kaubamärgi järgi. ?Värvi sobivuse määrab ikkagi selle konsistents ? toimeained, pigment, sidusained jne. Tuttava firmamärgi all tuuakse meile tihti odavat kaupa, mida müüjal on kerge müüa. Kui siia lisada veel kõlav nimi, ilus pakett koos maja pildiga, siis loomulikult ostetakse. Müüjale on see kasulik, kuid majale ei pruugi olla,? sõnas Elvisto.

Maja mädanenud või kahjustada saanud konstruktsioonide parandamisel tuleks kasutada analoogseid materjale. Väga sageli kohtab tänapäeval seda, et kiviplokke pannakse palkide ja puitmaterjali vahele. Seda tehakse enamasti valesti ja sobimatult ning järgnevad konstruktiivsed probleemid, mis võivad tunda anda kas õige varsti või halvemal juhul kümne aasta pärast. ?Suuremate ümberehituste puhul võib valida uue materjali, kuid lokaalse remondi puhul põhjustab asendamine niiskusprobleeme, külmasildu, erinevate materjalide reageerimist temperatuuridele jne. Hiljem võidakse hetkelist kokkuhoidu kibedasti kahetseda,? kommenteeris Elvisto.

Katus peaks olema ühistu või omaniku probleem number üks. Kui raha vähe, tuleks renoveerimiskeskuse juhataja sõnul alustada katusest. Samasse kategooriasse võib panna ka elektrisüsteemi väljavahetamise ja soklikorruse korrastamise.

Vana maja suureks probleemiks ja nn haiguskoldeiks võivad olla soklikorrus ja kelder, kus juba ammustest aegadest sissepääsud ja torud korras pole olnud.

Keldri valesti kasutusele võtmisel võivad pinnaseveed sisse tungida, neis võib pesitseda hallitus ja tekkida majaseen. Keldrite korrastamisel ja põhjalikumate ümberehituste käigus soovitab Elvisto ilmtingimata järgida inseneri nõuandeid.

See, et majaelanikud omavahel kokkuleppele ei jõua, on eelkõige ka sotsiaalne probleem. ?Loomulikult kaasneb puiteeslinnade korrastamisega teatav elanikkonna ümbergrupeerumine. Siiamaani elab puitmajades inimesi, kellel pole kusagil mujal elada. Neil puuduvad tihtipeale sissetulekud ja kuidas saaks nõuda neilt maja kordategemisse panustamist. Seda probleemi ei lahenda ainult buldooseriga üle sõites, nagu väga lühinägelik möödunud sajandi 1960ndate visiooni teostamine näitas. Sotsiaalkorterite ehitamine linna poolt on minu meelest väga õige tee selle probleemi lahendamiseks,? leidis Elvisto.

Indrek Joala märkis, et viimase aja suund näitab, et puiteeslinnades asuvate korteriühistute liikmed pööravad rohkem tähelepanu üldistele probleemidele. ?On jõutud sinna, et korteriremondid on juba tehtud. Mina kui tegija võin seda järjekorda muidugi valeks pidada, kuid peamine, et asi liigub. Siin võib aga jälle tulla takistuseks rahaprobleem. On ühistuid, kes väga järjekindlalt maja remondivad, ja paraku ka neid, kes võtavad ainult hinnapakkumisi veendumaks, et sellist summat neil kusagilt võtta ei ole,? kommenteeris Joala.

Kui suurtes paneelmajades on ühistud riigi abiga võrdlemisi hästi tööle hakanud, siis väikemajade tasandile see küsimus veel jõudnud ei ole. Väikeühistul on raskem leida endi liikmete hulgast sobiv esindaja ja tema tegevust majanduslikult põhjendada. ?Soovitan riigil väikeühistute spetsiifikat eraldi vaadata, neid saab aidata ja tuleb aidata. Praegu jääb miljööväärtuslikes puiteeslinnades asuvate väikeühistute probleem suhteliselt suurühistute varju,? selgitas Elvisto.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:39
Otsi:

Ava täpsem otsing