Tee-ehituse areng sõltub antud lubaduste kindlusest

Enno Rebane 31. märts 2004, 00:00

Vastupidiselt vajadusele pole teede ehitamise ja remondi mahtude suurenemine teoks saanud. Näib, et kõige keerulisem on olukord teedeehitusfirmade ja asfaltsegude tootjate jaoks. Täitematerjalide tootjaid on aidanud üldehituse kasv ja sellega seoses betoonisegude ning betoonielementide tootmise ja müügi kasv.

Tee-ehituse mahtude vähenemist on tasakaalustanud elamuehituse ja üldse hoonete ehitusmahtude kiire areng. Kui 2002. aastal müüdi paekivikillustikku veidi üle 3 miljoni tonni, siis 2003. aasta müük oli sisuliselt täpselt samasugune ja analoogset müügimahtu prognoositakse ka jooksvaks aastaks. Kuna ootame betoonitööde mahtude kasvu, siis tähendab see seda, et tee-ehituse suhtes prognoosime langust.

Kõige rohkem teeb muret ebastabiilsus. Ühelt poolt mõjutab tee-ehituse arenguid sesoonsus ? killustikutootja peab talvel ennustama vajalikku tootmismahtu kohvipaksu pealt, kui palju täitematerjale suveks valmis toota. Kui 2002. aasta tee-ehituse mahtude kasv viis Tallinna piirkonnas täitematerjalide defitsiidini, siis laiendasid siinsed tootjad järgmiseks aastaks oma tootmisvõimsusi, rajades uue karjääri või hankides uusi seadmeid. Paraku osutusid prognoosid ja lubadused valeks ning tootjate investeeringud asjata tehtud kuludeks.

Stabiilne areng võiks olla võtmesõna. Oleme maanteeametisse suhtunud kui ainsasse riigiametisse, kes on suutnud ehitusala ühes osas (tee-ehitus) luua ühtse süsteemi nõuetest projekteerimisele, ehitamisele ja ehitusmaterjalidele. Nüüd ootame, et suudetaks ette näha ka stabiilset arengut ning selle nimel tegutseda.

Täitematerjalide poolt vaadatuna tekib meil täiendavaid probleeme ka Euroopa Liitu astumisega seotud nõuetega. Rõhutan seisu keerukust importijate jaoks, sest alates 01.06.2004 tuleb Eestiski jälgida täitematerjalide jaoks kehtiva harmoniseeritud standardi (EN 13043) nõudeid ning varustada toodang CE-märgistusega koos selle juurde kuuluva informatsiooniga toodete kohta. Soomest ja Rootsist imporditava materjali korral peab arvestama sellega, et nendes riikides võib sisemaiselt jätta toodangu CE-märgistuseta, kuid Eestis märgistust nõutakse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:39
    Otsi:

    Ava täpsem otsing