Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üks südamlik juugendmaja

Tarmo-Andre Elvisto 31. märts 2004, 00:00

Süda ja Tatari tänava vahelist ala võib kutsuda roheliseks ja rahulikuks oaasiks südalinnas. Süda tänav 3 hoone on omakorda pärliks sealses juugendmajade ansamblis. Selle ülekrohvitud puitmaja restaureerimise eest peaksid aitäh ütlema kõik piirkonna majaomanikud ja elanikud. Tänapäevamõistes luksus, seda kindlasti, kuid kahtlemata on see maja luksuskaubaks olnud selle loomisest peale.

Mõned aastad tagasi võis hoonest rääkida kui huvitavast, kuid nukraks tegevast näitest, kuidas ajaloolised puitmajad hävivad. Selle maja esimene omanik, arhitekt Ernst Kühnert, lõi kunstiteose 1913.?1914. aastal ? ta ju ehitas ja kavandas maja iseendale. Tänaseks on restauraatorid selle teose taasavanud.

Maja täpsem stiil on uus biidermeier. See on mäng erinevate kujundite, ruumi, sümmeetriliste elementidega, kusjuures mänguliselt on sümmeetria enne selle tekkimist kunstiliselt lõhutud, eri tasapindadele viidud: erkerid, varikatused, kaarjas katuseaken, uukaken harmoniseerumas ärklikorruse kaaraknaga.

Maja olukord varem, mahajäetuna, on meil senini silme ees. Siis oskas selle ilu tajuda ehk vaid spetsialist. Nüüdseks on maja restaureeritud, kasutades sobivaid materjale, nagu lubikrohv fassaadil, vanu detaile ning elemente on säilitatud. Õnneks ei ole arendaja läinud lihtsamat ilustavat ja odavdavat teed, mida ju nii lihtne teha. Ka ülepakkumisi ei hakka silma. Maja värvid on selgelt naturaalsetes toonides, lubivärvi- ja linaõlivärvipõhised. Väliselt igati hea tulemus. Kõik see erkerite, neelukohtade ja sopistuste vastupidavus meie kliimas on loomulikult küsimus tööde kvaliteedi ja edasise hoolduse korrektsuse suunas. Katusel hakkavad silma kaablid, mis ilmselt ette nähtud jääd sulatama ja sademevete normaalset ärajuhtimist tagama. Õigesti antud kalle ja korralikult planeeritud sokli juurest sademevete eemalejuhtimise süsteem on kindel märk, et hoone edasist heaolu on silmas peetud. Väliselt võib tulemust viiele hinnata. Esiletoomist väärivad originaalaknad või nende autentsed koopiad, stiilne restaureeritud välisuks. Kui millegi kallal norida, siis häirib vaid peasissekäigu varikatuse sokliosa tänapäevane betoonvalu.

Süda-Tatari piirkonna miljööväärtuslikuks kuulutamine linna poolt annab lootust, et sealne stiilne majade kooslus jääb püsima ja meid kõiki rõõmustama. Plekk-kolosside ilmumine sealses piirkonnas on loodetavasti seisma pandud. Mõned aastad tagasi juugendmajade vahele tänavapilti kerkinud plekk-kast-arhitektuuri näitest möödumine tekitab küll tunde, nagu oleks heas restoranis lõpuroog plekktaldrikult serveeritud. Üldkultuuri küsimus muidugi või on see hoopis linnaplaneerimise apsakas?

Hoone sees ei ole keldri väljaehitamisega väga suuri pingutusi tehtud, ent vajalikud sokli isoleerimised ja väike süvendamine on toimunud. Paekivi on eheduses ilusti nähtaval. Suhteliselt madala laega keldris paikneb ühiskasutatav pesula ja väikesed keldriboksid, kus hea ratast ja lapsevankrit hoida.

Konstruktsioonide osas on teada, et majas on toimunud täielik saneerimine. Seda originaalmaterjale kasutades ja asendades ning tugevdades nii palju, kui vajalik. Kortereid iseloomustab suhteline sopilisus, vana ruumijaotus paistab olevat nii palju, kui võimalik, säilitatud. Tähelepanu väärivad ilusad lubikrohviga kaetud originaallaed koos originaalsete rosettidega, leidub stukkdekoori. Laekaunistusi võib tõesti leida pea igast toast ja need käivad kindlasti selle hoone stiiliga kokku. Stiilsust lisavad originaaluksed, millest nii mõnedki selgelt uus-biidermeierlikud. Korterites on sisseehitatud väikesed saunad. Vannidele sobivad hästi lõvikäpad, seda küll uusvanade ilustavate detailidena. Magamistubadest avanevad garderoobitoad-panipaigad.

Mõnes toas on alles originaalne vana tammepuust liistparkett, mis õlitatud, ja teistes analoogne uus parkett. Akende siseraamidele on lisatud klaaspaketid, mürakaitseks, nagu öeldakse. Need on väga õnnestunult paigaldatud vanasse aknaraami, ilma et nad vähendaksid vanade akende atraktiivsust.

Esimese korruse kõikide tubade seintes on õhutusklapid, mis info järgi automaatselt toaõhu niiskusele ja temperatuurile pidavat reageerima (biometallandurid) ja vajadusel värsket õhku sisse laskma. Hoone välisseinte siseküljed on kaetud kipsplaatidega. Kuuldavasti on seal all üks osa planku asendatud kivivillaga ? seega peaksid seinad saneeritud ja soojapidavad olema. Võib vaid ette kujutada, kui ulatuslik töö see pidi olema ? plankude osaline ehk pooles ulatuses asendamine efektiivsema soojustusega, kusjuures vanad laed jm säilitati.

Maja interjööri üheks uhkuseks on kahtlemata ilusad restaureeritud trepid. Vasakus tiivas, kus sissepääs vähem atraktiivne, on justkui kompensatsiooniks esinduslikum trepikoda ja trepp. Trepikodade põrandal on vanad kahhelplaadid ja seal, kus need on uued, järgitakse vana stiili.

Kui allkorrusel hakkas häirima justkui värvivaesus, kõik tundus valge olevat, siis teisel korrusel võib ühes korteris näha ka dekoratiivseks kujundatud juugendinterjööri: tapeedimustrid, magamistoas peenelt nikerdatud kunsttalad, huvitav tahveldis, stiilsed profiilliistud jne. Olemas kõik võimalused originaalstiilidega mängida, sellest rõõmu tunda ja niimoodi vana maja kaunistada.

Meeldivalt sooja tunde tekitavad teise korruse erkerid, kus võib kujutleda pererahvast istumas ja kohvi joomas või külalistega juttu vestes kolmes suunas rahulikku väljavaadet nautimas.

Kolmas, ärklikorrus on kasutusele võetud ja seal on rõhk pandud nüüdisaegsele stiilile. Õlitatud põrandalaudadele lisaks on siin-seal katusekonstruktsioone nähtavale jäetud, mis ruumi ilmestavad. Lisavalgust annavad katuseaknad. Kohati, kus uus ja vana lai põrandalaud kokku puutuvad, tundub see veidi pentsik ja sümpaatia kaldub selgelt vana kasuks.

Silma hakkab, et majas puuduvad kaminad ja kahhelahjud. Selgub, et tegemist oli ühe esimese kaugkeskküttele planeeritud hoonega meie linnas. Aga ka korstnad on olemas, võimalik, et kaminate lisamise võimalusele on siiski mõeldud.

Interjööris on omanikel kindlasti võimalik veel oma täiendusi teha ja soovi korral värve lisada. Kuuldes müügihinda, 30 000 krooni/m², võtab see esialgu muidugi mõtlema ? tegemist ju vanalinna hinnatasemega. Kuid teisalt on maja asukohal eeliseid, näiteks on kergem autot parkida ja rohelisem ümbrus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:39
Otsi:

Ava täpsem otsing