Vana maja püüab tuult

Liivi Tamm 31. märts 2004, 00:00

Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger selgitab, et varem oli küte odavam, seetõttu ei panustatud ka soojustusse. ?Võib öelda, et kütta sai omal ajal kõvasti ? ja vastu majaseina väljaspool käsi soojendada,? muigab Õiger.

ASi Remet juhatuse liikme Tõnu Altnurme sõnul on vanema hoone soojusisolatsiooni hindamiseks kaks võimalust: kas konstruktsioon lahti võtta või kutsuda ehituseksperdid, kes infrapuna põhimõttel töötava termograafiaaparaadi abil nõrgad kohad üles leiavad. ?Ka siis, kui on paigaldatud uus soojustus, saab niiviisi selgeks teha, kas see on ikka korralikult paigaldatud,? räägib Altnurme.

Renoveerimise käigus võib vana kihi eemaldada ja paigaldada uue (puitmajad), tellistest hoonete puhul on võimalik ka hoone paksust kasvatada. Selleks pannakse seinale uus soojustuskiht ja krohvitakse see hiljem üle. Roovituse ja õhutuspiluga mineraalvillsoojustuse puhul kaetakse see väljast ühest või teisest materjalist välisviimistlusplaatidega.

?Puitmaju saab soojustada nii seest kui ka väljast ? näiteks Soomes on palju polüuretaanplaadiga (SPU-plaat) seest soojustatud elamuid,? osutab Karl Õiger. ?See plaat on sageli 30 mm paks, sinna peale on paigaldatud kipsplaat. Mõnikord on nende vahel ka alumiiniumfoolium.?

Kivimajade välisvoodri ja kandva osa vahelist soojustust lihtne vahetada ei ole. ?Pole veel välja mõeldud, kuidas seina seest soojustust välja võtta,? muigab Õiger. Sageli koosneb tellistest välissein (paksusega 430 mm) kandvast osast (umbes 250 mm), sisemisest mineraalvillsoojustusest (60 mm) ja välisvoodrist (120 mm ? poolkivi). Mõnigi kord on pehmest mineraalvillast soojustus alla vajunud ja tekitanud tühemikke.

Enne uue välispidise soojustuse paigaldamist tellisest välisvoodriga kiviseintele tuleb kontrollida, kas vooder (ühendatud sidekividega või traatankrutega) ei ole lahti tulnud, ja vajadusel tuleb vooder enne lisasoojustuse ja viimistluse paigaldamist täiendavalt seina kandva osa külge kinnitada.

Loomulikult ei olnud nõukogudeaegne ehituskvaliteet või materjalid nii mõnigi kord piisava tasemega, soojustuseks kasutati põhiliselt klaasvillatooteid, mille kvaliteet ei ole võrreldav täna kasutatavate materjalidega. Suurimaks murekohaks on paneelmajade juures siiski külmasillad: kuskil paneeli välise ja sisemise kihi vahel või paneeli vuukide juures on puudulik soojustus. Mõnikord on viga ka hõredates paneelide vuukides, kust tuul lihtsalt läbi puhub või vihmavesi sisse satub.

Paneelmajad on tavaliselt ehitatud nõnda, et sisemine soojustus on välisseina kandva sisemise ja välimise raudbetoonplaadi vahel. Sisemine kandeplaat on 75?130 mm, soojustuskiht 110?125 mm TEP-plaat, siis mineraalvill või polüstüreen ja välisplaat (umbes 60 mm). Välimise kihi paksus kujunes enamasti silma järgi. Üks soojustamisvariant oli ka TEP-plaadi ja fenoplasti kombineerimine. Roosakat tooni fenoplast oli efektiivsem. 60ndatel kasutati musta värvi mineraalvilla.

Paneelmajade renoveerimisel paigaldatakse lisasoojustuseks enamasti puit- või plekkroovitusel mineraalvill koos uue välisviimistlusplaadiga või vahel ka polüstüreensoojustusplaadid ja sellele õhekrohv. Oluline on jälgida, et mineraalvill märjaks ei saaks ? vesi lahustab raudbetoonis aluselise komponendi ja kui vesi valgub aknale või aknaraamidele, siis on need rikutud ? inetuid plekke enam eemaldada ei saa. Loomulikult kannatavad niiskumisel ka soojustusmaterjali soojustavad omadused.

Altnurme sõnul kasutati puitmajadel tihti puistsoojustust või TEP-plaati. Nn Nõmme sein ? karkass-sein saepurusoojustusega võib olla ära vajunud. ?Probleemid võivad tekkida ka sellest, et soojustuskiht on niiskunud või on sinna ligi pääsenud närilised,? selgitab Altnurm.

Professor Karl Õiger kinnitab, et TEP-plaat oli nii mõnigi kord ebaühtlase kvaliteediga. ?Tsemendi osakaal plaadis oli erinev ja seega kõikusid ka soojapidavusomadused,? räägib Õiger. ?Samas on TEP-plaat siiski püsiv materjal ja kui praegu niiviisi soojustatud majasein lahti võta, siis on see enamasti hästi säilinud.?

Eesti ajal ja juba varem ehitatud majade välisseinte soojustuseks on sageli roomatid. ?Kui roomatt on krohvi all korralikult kuivalt seisnud, siis toimib see hästi,? räägib Õiger. ?Alati ei ole mõtet renoveerides kõike vana maha kiskuda.

Ka uute materjalidega võib tulla probleeme, näiteks keegi ei tea kindlalt, kuidas käituvad 20 aasta pärast polüstüreensoojustusega välisseinad.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:39
    Otsi:

    Ava täpsem otsing