Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eksperiment: viiesendine on haruldus
Esmalt ründasime teisipäeva pärastlõunal, kott sentidega näpus, Viimsis paari väiksemat kauplust, kus müüjad imestunud nägudega seletasid, et nad võivad sendid küll vastu võtta, aga ega see neid eriti rõõmsaks ei tee. Viiesendised olevat pigem rariteedid kui käibevaluuta.
Haabneeme Edu kaupluse müüja Veera kassas leidus näiteks 14 viiesendist münti, mis olid sinna kogunenud paari viimase nädala jooksul. ?Ühekroonist paberraha näeb veel harvem,? seletas Veera, kelle sõnul inimesed ei võta viiesendiseid enam lihtsalt vastu.
Miiduranna poe kassas aga polnudki ühtegi viiesendist. ?Selle vastuvõtmisega on nii, et keegi laseb kusagil jutu lahti ja? Alles ükspäev mul käis siin üks mees, kes ei tahtnud viiekroonist münti vastu võtta,? rääkis Miiduranna poe müüja Annely. ?Ütles, et seda ei võeta ju poes vastu. Aga kuidas mina ta siis sain, kui poed vastu ei võta?!? Annely pole ainus müüja, kelle arvates viiesendised võiksidki käibelt igaveseks kaduda.
Pisut suuremat masti Pirita Selveris lendas kassalindile pakk kõrsikuid, hinnaga 8.90. ?Issand jumal, kuidas ma hakkan siin seda lugema!? hüüatas kassapidaja Niina ning punus infopunkti poole, kutsumaks kohale administraatorit ja osakonna juhatajat, et selgitada, mis nendest viiesendistest ikkagi saab ja kuidas neid lugeda tuleb.
Viieminutilise ootamise jooksul kõndis kassast läbi kolm inimest, kellele Niina andis viis senti rohkem kui vaja tagasi. Kassas lihtsalt ei olnud viiesendilisi.
Viimaks selgus Norde Centrumi Citymarketis, et seal ei arveldata viiesendistega enam üldse, vaid kõik viiesendised ümardatakse kliendi kasuks allapoole.
Citymarketi müüja sõnul võtavad nad klientidelt viiesendiseid küll vastu, aga kassast neid enam välja ei anna, vaid koguvad päeva lõpus kokku ja saadavad sularahakeskusesse.
Küpsiste eest antud 640 viiesendilist münti (23 krooni ja 90 senti) pakkis müüjanna ilusti puhtasse salatikarpi. Kui ausalt üles tunnistada, siis mul hakkas münte üle lugevast neiust kahju ning kaheksa krooni jagu maksin ma talle paberkupüürides.
Eesti Panga pressiesindaja Silver Vohu sõnul lõpetati viiesendiste müntide vermimine ja emiteerimine 1996. aastal, sest polnud nõudlust nii väikese väärtusega mündi järele. ?Viiesendised on endiselt seaduslikud maksevahendid ning eelmise aasta lõpu seisuga oli neid ringluses ligi 2 miljoni krooni väärtuses,? sõnas Vohu. ?Viiesendiste osa raharingluses väheneb, sest Eesti Pank neid ringlusse enam ei lase.?