Ikaldus paistab ainult paberil

Täna peaks valitsuskabinet põllumajandusminister Tiit Tammsaare ettepanekul arutama 25 miljoni krooni eraldamist põllumeestele eelmise aasta põua ja üleujutuse kahjude hüvitamiseks. Poole aasta jooksul on ikalduse esialgsest 125 miljoni kroonisest maksumusest jäänud järele vaid 25 miljonit krooni.

?See on rahandusministri nägemus ikaldusest,? ütleb põllumajandusminister Tiit Tammsaar 25 miljoni kroonise taotluse kohta. ?Parem siiski pool muna kui tühi koor.?

Et saada teada ikalduse suurust ja olemasolu, panid põllumehed kõigepealt kirja oma unistused ning eelmise aasta suve põuast ja liigvihmast tekkinud kahjusummaks kujunes 125 miljonit krooni. Edasi praagiti välja need tootjad, kes kaotasid saagist vähem kui kolmandiku. Nüüd jäi sõelale hüvitistena ?ainult? 45 miljonit krooni. Eelmisel nädalal aga esitas Tammsaar valitsusele taotluse 25 miljoni krooni ikaldushüvitiste väljamaksmiseks.

20 miljoni kroonine vahe tuleb Tammsaare sõnul sellest, et ikaldusarvutused tehti alguses taotlushindu aluseks võttes, kuid rahandusministeerium nõudis asja ümberarvutamist tootja omahinna põhiselt.

Ikalduse tuvastamiseks pidas loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hindamise komisjon neli koosviibimist, tiirutas ikalduspiirkondades mikrobussiga ringi ning tegi põllumeestelt laekunud teatiste andmetega hulga arvutusi. 2003. aasta saaki võrreldi varasemate aastate saakidega ning arvestati taotlushindade järgi välja kogukahju.

Taotlushind, mida mõnikord nimetatakse ka eesmärkhinnaks, on tootja omahind, millele on lisatud prognoositav kasum. Ikalduse puhul arvestas põllumajandusministeerium 5protsendilise kasumimarginaaliga.

Paraku mängis turg põllumeestele lihtsa vingerpussi. Kuna eelmise aasta viljasaak jäi prognoositust väiksemaks, maksab teravili praegu sama palju kui mõned aastad tagasi jahu. Konjunktuuriinstituudi andmeil makstakse näiteks rukki tonnist praegu 600 ja odra tonnist 300 krooni rohkem kui aasta tagasi.

Eelmise aasta detsembri seisuga arvestades maksis viljasaak turuhindades ligi 40 miljonit rohkem kui aasta tagasi oleks saanud suurema koguse vilja eest. Ka käive hektari kohta turuhindades oli kolme viimase aasta suurim.

Ikalduskomisjon nimetas kõige suuremateks ikalduspiirkondadeks Ida-Virumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa. Teatisi ikalduskahjude kohta tuli aga enim hoopis Tartu maakonnast, kus 95 põllumeest teatasid 30 miljoni kroonisest kahjust. Samast lähedalt Jõgeva maakonnast andsid põllumajanduskahjudest teada vaid 22 ning Järvamaalt 26 põllumeest.

?Ida-Virumaal olid üleujutused ning Lääne-Eestis oli tõesti väga kuiv, need on faktid,? ütleb rahandusministeeriumi nõunik Kalle Kukk, kes on kureerinud ikaldushüvitistega seonduvat rahandusministeeriumi poolt. ?Tartu maakonna näitel tundub, et sealse suure arvu teatiste taga on hoopis aktiivne taluliit ja nende selgitustöö põllumeeste hulgas,? sõnab Kukk.

Ida-Viru taluliidu juhi Arvo Alleri sõnul kannatasid suvise üleujutuse all need põllumehed, kelle põllud jäid Narva maantee ja mere vahele. Kes olid maanteest lõuna pool, nendel polnud olukord nii hull. ?Paljud põllumehed, kelle põldudele liigvesi kurja tegi, lõid käega, kui kuulsid, et ikaldushüvitise saamiseks tuleb täita mingeid pabereid,? räägib Aller. ?On ka mõned põllumehed, kel saak hävis uputuses täielikult ? peamiselt on tegemist väiketalunikega.?

Toila kandi teraviljakasvataja Üllar Vent loodab väga, et valitsus ikka raha ikalduse hüvitamiseks annaks. ?Meie kahjud on ca 400 000 krooni, pankrotti me küll ei lähe, kuid osa eelmise aasta võlgu on veel maksmata,? räägib ta. ?Meil hävis praktiliselt kogu saak ja seda vilja, mis uputuse üle elas, ei võeta kuskil vastu, sest see on nii kehva kvaliteediga.?

Kui valitsus täna otsustabki paarikümne miljoni krooni eraldamise hüvitisteks, ei leia kahjuteatise esitanud kohe küsitud summat oma pangaarvelt. Ikalduse läbi kannatanud põllumehed peavad esitama uued rahataotlused, mis põhjalikult üle kontrollitakse.

Enne eelmise aasta ikaldust on põllumehi viimase kuue aasta jooksul tabanud ikaldus veel kaks korda, langedes kokku valimiste-eelse ajaga.

1998. aastal sadas peaaegu terve suve vihma ning riik maksis kõikidele põllumeestele kokku ikalduse eest 227 miljonit krooni.

2001. aasta suvi oli kuum ja vihmatu ning vili ikaldus jälle. Tookord maksis riik põllumeeste äririskid kinni 101 miljoni krooniga. Ikaldust kasutas oma huvides valimiskampaanias ära uude valitsusse põllumajandusministriks sooviv Jaanus Marrandi, lubades suurtel valimisplakatitel põllumeestele ikaldustoetust, kui teda valitakse.

Nende mõlema ikalduse eest jagati ikaldushüvitise summa kõikide põllumeeste vahel, hoolimata sellest, et kõikide põllumajandustootjate saak ei pruukinud ikalduda.