Schröder ja Persson ründavad madalaid makse

Persson hoiatas üleeile ajalehele Hufvudstadsbladet antud intervjuus poliitiliste pingete eest, juhul kui uued riigid ei hakka oma suure sissetulekuga kodanikke kõrgemalt maksustama.

?Kui need riigid arvavad, et meie kogume Rootsis, Soomes ja Taanis kõrgeid makse ja saadame raha Ida-Euroopasse, sest seal on ülemklass, kes maksab madalaid makse ega aita kaasa oma riikide ülesehitamisele, siis see on vastuvõetamatu,? ütles Rootsi peaminister. Selliste riikide näitena nimetas ta Eestit ja ka Poolat.

Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi sõnul on vaja otsida võimalusi, kuidas vältida laienevas ELis maksukonkurentsi vanade ja uute riikide vahel. ?Kuna uutes ELi liikmesriikides on ettevõtte tulumaks keskmiselt kümme protsenti väiksem, siis muudab see vanade ELi riikide olukorra keeruliseks,? ütles Schröder Associated Pressile.

Schröder tegi ettepaneku tõsta maksuküsimus keskseks küsimuseks ELi regionaalabikõnelustel. Tema arvates üritavad uued ELi liikmed finantseerida oma investeeringuid ELi abiraha kaudu, selle asemel, et kasutada selleks kohalike ettevõtete vahendeid.

Tallinnas asuva Euroopa Komisjoni delegatsiooni poliitika- ja majandusosakonna juhataja Norbert Sagstetteri hinnangul on maksupoliitika iga riigi sisedebatt. ?Ma ei näe otsest sidet maksupoliitika ja abirahade andmise vahel. Ma ei näe võimalust, kuidas Rootsi võiks sundida Eestit muutma oma maksusüsteemi,? ütles ta.

Schröderile ja Perssonile oponeeris Reutersi vahendusel Poola peaminister Leszek Miller. Tema sõnul vajavad uued ELi liikmesriigid madalaid makse selleks, et ergutada majanduskasvu ja praegustele liikmesriikidele majanduse arengus järele jõuda.

?Me peame kasvama kiiremini, kui me ei taha, et Euroopa jaguneks A- ja B-kategooria riikideks,? ütles Miller.

Eesti rahandusministri Taavi Veskimäe sõnul peab maksupoliitika jääma iga riigi enda pädevusse. Samal seisukohal oli Isamaaliidu esimees Tunne Kelam. ?Kui kõik ühtlustatakse, siis kaovad stiimulid. Tervitan terve maksukonkurentsi säilimist, see on edasiliikumise mootor,? lausus Kelam.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstoki (Reformierakond) sõnul tunduvad Schröder ja Persson ?tiba mures olevat oma kõrgete maksude pärast, mida nad on inimestele kaela keeranud?. Lipstoki hinnangul ei hakka kandidaatriigid sellise avalduse põhjal oma maksusüsteeme ümber vaatama. Lipstoki sõnul on välistatud, et pingete maandamiseks võiks Eesti kaotada ettevõtete tulumaksuvabastuse või kehtestada astmelise tulumaksumäära.

Eelnenud poliitikutele oponeeris rahvaliitlasest Riigikogu liige Janno Reiljan, kelle hinnangul soovivad parempoolsed poliitikud sellest küsimustest kogu aeg mööda vaadata. ?Ma soovitan meie poistel tõsiseid argumente korjata,? sõnas Reiljan. ?Survet võib EL avaldada näiteks sellega, et annab kolmandiku võrra lubatust vähem abiraha.?

Reiljani sõnul ei sallita Lääne-Euroopas, et ida poolt tullakse ja lõhutakse lääne sotsiaalne süsteem. Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg (Keskerakond) oli kindel, et ettevõtete tulumaksusoodustus Eestis kaob. ?Konkurentsi enda kasuks pööramine on tõsine teema, eriti kui meil ei ole vastuargumente.?

Uudisteagentuuri Bloomberg teatel kutsus Eesti eurovolinik Siim Kallas möödunud nädalal suure maksukoormusega riike, nagu Prantsusmaad, Rootsit ja Belgiat, kärpima ettevõtlusmakse. Kallas soovitas Euroopa Liidul järgida Eesti kogemust. Tänu madalale maksukoormusele on kõigest 1,4 miljoni elanikuga Eesti sel aastal Euroopas majanduskasvu kiiruselt teisel kohal.

Saksamaal kardetakse, et Saksa firmad hakkavad tootmist massiliselt ümber kolima madalamate maksudega naaberriikidesse, mis suurendaks Saksamaa niigi suurt, 11protsendilist töötust.

Nädal tagasi nimetas Schröder riigi tööstus- ja kaubanduskoja tegevdirektori Ludwig Georg Brauni käitumist ebaisamaaliseks, kui too oli ergutanud Saksa firmasid ära kasutama ELi uute liikmesriikide madalamat maksutaset.

Kölnis asuva Saksa majanduse instituudi (IW) värskes uuringus nimetatakse kõigi uute ELi riikide hoiakut lääne firmade kohale meelitamisel agressiivseks. Nende madal maksukoormus lisaks väikestele palkadele on firmadele investeerimiseks tõeline väljakutse, ütles IW teadur Winfried Fuest.

Schröder üritas kaks aasta tagasi ELi ergutada maksupoliitikat ühtlustama ning pärast seda on Euroopa Komisjon püüdnud seda ilma erilise eduta edasi ajada, kuid praeguse eesistujariigi Iirimaa ja Suurbritannia ägeda vastuseisu tõttu pole midagi välja tulnud. Et uute riikide lisandudes muutub maksude harmoneerimine ilmselt veelgi raskemaks, siis püüavad Saksamaa ja teised rikkad riigid lahendust otsida ELi eelarvele surve avaldamise kaudu.

Saksamaa opositsiooni liider, Baierimaa peaminister Edmund Stoiber ütles sel nädalal, et miks peaks EL finantseerima uute riikide arengu- ja infrastruktuuriprojekte, kui need meelitavad madalate maksudega firmasid maksjariikidest ära. ?Kui maksuasja korda ei saa, siis tuleb nende rahaline abistamine lõpetada,? ütles ta.

Sama ajal uutele riikidele surve avaldamisega üritab enamik vanu riike, sealhulgas Saksamaa, oma makse alandada. Näiteks Austria alandas ennevõtte tulumaksu 34 protsendilt 25-le. Soome valitsus aga 26-le, lisaks on tulemas uusi maksukergendusettepanekuid. Seni kardinaalseima Soome maksureformiettepaneku on teinud Koonderakonna juhiks kandideeriv europarlamendi saadik Marjo Matikainen-Kallström. Ta soovitab rakendada Eestiga sarnast üksikisiku tulumaksusüsteemi ehk vabastada madalama sissetulekuga inimesed üldse tulumaksust ning teatud sissetulekust alates kehtestada ühtne maksumäär.