Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töötus vajab kindlustamist

Ene Õunmaa 01. aprill 2004, 00:00

Eelmisel aastal tundis meedia huvi töötukassa reservide kasvutempo vastu ja püstitas küsimuse maksemäära alandamise vajadusest. Viimast illustreeriti näidetega, kui mitu krooni võiks erinevate palgatasemetega kindlustatud maksemäära alandamise arvelt rahaliselt aastaga võita. Olen nõus, et töötuskindlustuse eesmärk pole kindlasti lihtsalt kindlustatute rahakoti arvelt reserve kasvatada, vaid pakkuda kogutud reservidest kindlustatutele ajutist sissetulekut sunnitud töötuse korral.

Järgnevalt võrdleks kindlustatute tehtud sissemakseid ja saadavaid hüvitisi kindlustusjuhtumi saabumisel.

2003. a oli keskmine palk ca 6750 kr. Keskmise palgaga töötajad tegid 2003. a jooksul töötuskindlustusmakseid 810 kr. Eeldades, et keskmise palga saaja alustas makse tasumist seaduse rakendumisel, oli ta 2003. a lõpuks tasunud kahe aasta eest kokku makseid 1547 kr (2002. a keskmine palk 6144 kr). Kui keskmise palgaga töötaja jääks töötuks, oleks tal õigus saada hüvitist 180 päeva eest ca 15 837 kr (tulumaks maha arvatud) ? üle 10 korra enam, kui tegi makseid.

Töötukassa andmeil oli töötuskindlustushüvitise saajate keskmine palk 2003. a 4800 kr ja keskmise hüvitise pikkus 140 päeva. Eeldades maksete tasumist alates 2002. aastast, oli hüvitis sissemaksetest üle seitsme korra suurem.

2007. a tõuseb maksimaalne hüvitise kestus 270 päevani nendel kindlustatutel, kelle kindlustusstaa? on vähemalt 5 aastat. Sel juhul võiks tänase keskmise palga saajal töötuks jäädes olla õigus 24 000kroonisele (tulumaks maha arvatud) hüvitisele. See võrduks (kui palk jääks tänasele tasemele) ca 30 aasta maksetega.

Keskmise palga tõusu ja sellega kaasneva maksesummade tõusuga kasvavad ka hüvitised, millele kindlustatutel on kindlustusjuhtumi saabumisel õigus. Kui töötukassa nõukogu ettepanekul otsustab valitsus maksemäära alandada, siis kasvab makse ja hüvitise suhe kindlustatute kasuks veelgi.

Vaadates töötuskindlustuse makseid tööandja poole pealt, jõuame põhimõtteliselt sama tulemuseni. Nt 20 töötajaga ettevõttele tähendab kollektiivne koondamine vähemalt viie töötaja koondamist. Eeldades, et ettevõtte keskmine palk võrdub Eesti keskmise palgaga, on tööandja kahe aasta jooksul teinud 20 töötaja palgafondilt makseid ca 16 000 kr. Kindlustusjuhtumi saabumisel kompenseerib töötukassa ettevõttele pool koondamishüvitisest. Töötukassa makstud hüvitiste keskmine suurus on 1,5 kuupalka. Selles näites ületaks väljamakse kindlustusjuhtumi saabumisel 50 000 kr.

Arvestades eestlaste keskmist säästude madalat taset ja suhteliselt suurt ebakindlust töökoha püsimise suhtes, peaks töötus olema paljude jaoks oluline kindlustamist vajav risk.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:19
Otsi:

Ava täpsem otsing