Tuletõrje valmistub kulukustutusralliks

Soojad ilmad sunnivad pritsimehi end stardivalmis sättima, sest kohe-kohe on algamas iga-aastane kulukustutusralli. Möödunud aastal oli üle 2500 väljakutse, hukkus mitu inimest ja hävis tosin elumaja, neli suvilat, kolm sauna jne. Kulu võib põletada seaduse järgi kaks nädalat pärast lume sulamist, kuidas aga õiget hetke fikseerida, on paljudele arusaamatu.

Päästeameti pressiesindaja Ott Laido sõnul on see hetk ilmselt iga vastutustundliku inimese sisetunde küsimus. ?Maapind kuluheina all peaks olema veel niiske ning põllu- ja metsaservades peaks olema veel lund. Ehk praegune hetk olekski juba täiesti sobiv,? nentis Laido. Enne kulu süütamist peaks veenduma ka selles, et põldude servades olevates kraavides on veel vett ning kindlasti peab jälgima tuule tugevust ja suunda.

Otseselt päästeametiga ei pea kulu põletamist kooskõlastama, küll aga tuleb seda kindlasti teha kohaliku omavalituse ja piirkondliku häirekeskusega. Eelnevalt tuleb kindlaks teha, millised nõuded on omavalitsus kulupõletamisele kehtestanud. Häirekeskuse teavitamine toimub lühinumbril 112 ning tuleb öelda koht, kus kulu põletada kavatsetakse. ?See on vajalik, et häirekeskus oleks asjast teadlik ning ei saadaks möödujate telefonikõnede peale päästemeeskoda välja. Loomulikult tulevad päästetöötajad appi, kui kulutuli on väljunud kulupõletajate kontrolli alt,? selgitas Laido.

Kui tuli aga kontrolli alt väljub ja hävitab kulupõletajale kuuluva hoone, ei saa omanik selle eest ka kindlustushüvitist. ?Kui kulupõletamisega on liiale läinud majaomanik või tema pereliikmed, siis on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest. Kui tulekahju on põhjustatud kolmanda isiku poolt (nt naabrimees ei saanud kulupõletamisega hakkama ja seeläbi hävis minu maja), siis kindlustusandja hüvitab kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Kindlustusandja võib omakorda tekkinud kahju hüvitamist nõuda tulekahju põhjustanud isikult,? selgitas If Eesti Kindlustuse turundusjuht Aili Kukumägi.

Kirill Teiter, Tallinna tuletõrje- ja päästeameti avalike suhete peaspetsialist:

Tallinna haldusterritooriumil on keelatud põletada kulu, jäätmeid (prahti) ning teha lõket Tallinna transpordi- ja keskkonnaameti kooskõlastuseta.

Prahti võib põletada väljaspool ehitist, kui tuule kiirus on kuni 1,5 m/s, mittepõleval alusel, mis peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes põlevmaterjalist objektist ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Pärast prahi põletamist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada.

Soojad ilmad toovad välja ka igasugused grillahjud, need peavad samuti asuma ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast vähemalt viie meetri kaugusel ja peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel lasta täielikult ära põleda või kustutada.