Fennigeri võlakiri pakub ka erainvestorile ahvatlevat tootlust

Annika Matson 02. aprill 2004, 00:00

Fennigeri kolmeaastase võlakirja aastaseks tootluseks lubatakse LHV andmetel 21,5 protsenti. Näiteks Hansapanga kolmeaastasel tähtajalisel hoiusel makstakse 2,5% intressi aastas. Kui arvutada maha võlakirja intressidelt eraisikul maksta tulev tulumaks, ületaks võlakirja lubatud tootlus tähtajalise hoiuse oma 6,5 korda.

LHV andmetel peaks Fennigeri 237 võlakirja börsile jõudma hiljemalt 27. mail. Võlakirja nimiväärtus on 10 000 eurot ehk 156 466 krooni. Emissiooni maht oli 37 miljonit krooni. Võlakirja emissioon lõppes veebruaris ning see märgiti peaaegu kahekordselt üle.

Hansapanga ühele asutajatest Andres Saamele kuuluva Fenniger ASi põhitegevuseks on kinnisvarainvesteeringute korraldamine ja haldamine Lätis tütarettevõtte A/S Eldikrija kaudu. Saame sõnul loodi ettevõte ühe konkreetse kinnisvaraprojekti elluviimiseks, milleks on Riia kesklinnas ehitatav modernne korterelamu aadressiga Respublikas laukuma 3/Citadels iela 7. Arendatava maja üldpind on 32 400 ruutmeetrit, millest 70% moodustavad korterid, 20% parkimiskohad ja 10% ärikeskus. Hoone peaks valmima 2005. aasta alguses.

?Fennigeri võlakirjad sobivad kõrgemat riski taluvatele ja vastavalt kõrgemat tootlust taotlevatele investoritele,? ütles Saame. Ta lisas, et võlakirjade intress on kõrge, sest tegemist on osaliselt tagatiseta võlakirjaga.

Projekti elluviimiseks emiteeriti esialgu võlakirju ning hiljem taotletakse laenu ka pangast. ?Antud võlakirjade puhul on tegemist ?vahekihiga? omafinantseeringu ja pangalaenu vahel. Projekti finantseerimiseks kasutatava pangalaenu saamise eeltingimuseks oli piisava omakapitali olemasolu,? ütles Saame.

Tema sõnul võtavad võlakirjade omanikud pangaga võrreldes suurema riski. Esmalt tagastatakse pangalaen ja alles seejärel saavad oma osa võlakirjainvestorid.

Ettevõtte finantseerimist nõustanud LHV ühe omaniku Rain Lõhmuse hinnangul see võlakiri väga kõrge riskiga ei ole. ?Ta sobib hästi sellistesse portfellidesse, kus ta moodustaks väiksema osa, 10?20%,? ütles Lõhmus.

Hansapanga kohustuslike pensionifondide fondijuht Robert Kitt ütles, et on kursis sellega, et börsile on tulemas Fennigeri võlakiri. ?Hansapanga pensionifondidesse ma seda ei võtnud, sest ta on pensionifondide jaoks natuke liiga riskantne,? ütles Kitt. Ta lisas, et pakutav tootlus oli küll ahvatlev.

Ka Ühispanga Pensionifond Täiendav juht Vahur Madisson ütles, et Fennigeri võlakirja ta portfelli ei võtnud, sest risk oleks olnud liiga suur ja maht portfellis liiga väike.

Hetkel kaubeldakse Tallinna börsil Sampo Panga, Tallinna Sadama, Hansa Capitali ja Eesti Posti võlakirjadega.

Kahjuks ei ole võlakirjadega tänaseni toimunud aktiivset kauplemist, sest riiklik tulumaksupoliitika soosib otseselt eraisikute puhul pangalaene, ning eraisikul pole soodne panna oma raha võlakirjadesse.

  • Gert Tiivas, HEX Tallinna juht:
    Mullu suvel lootsin, et aasta lõpuks on börsil noteeritud vähemalt kümne ettevõtte võlakirjad. Nii suurt arengut kahjuks ei toimunud.

19. märtsil alustati börsil kauplemist Sampo Panga võlakirjadega. Sampo Pank sai võlakirjabörsi neljandaks liikmeks. Nüüd ootan kümmet võlakirja noteerijat selle aasta lõpuks.

Kauplemisaktiivsus võlakirjadega on madal, sest tegemist on selgelt pensionifondidele suunatud tootega. Pensionifondid ostavad ja hoiavad võlakirju portfellis kuni lunastamiseni ja see ei ole kauplemisinstrument. Eraisikule on võlakiri täiesti ebahuvitav, sest tulumaksuga maksustatakse võlakirjaintress, kuid ei maksustata näiteks pangahoiuste intresse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:19
Otsi:

Ava täpsem otsing