Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Reiljan pidurdab kaitsealade erastamist

Kristiina Randmaa 02. aprill 2004, 00:00

Märtsi alguses saadetud kolmeleheküljeline märgukiri ütleb, et kaitsealused maatükid on saanud atraktiivseteks turuartikliteks ning nende mitteõiguspärane erastamine on riigi vahendite ebaotstarbekas ja raiskav kasutamine.

Nimelt on maa-ameti andmetel viimase aasta jooksul toimunud umbes kümme tõenäolist hangeldamisjuhtumit. Kaitsealuse maatüki erastanud isikud esitasid kohe pärast tehingu sooritamist avalduse vahetada maa samaväärse riigimaa vastu. Erastaja saab sealt suurt kasu ? maa turuhind võib erastamishinnast olla kuni kümme korda kõrgem. Kuna kaitsemaal kehtivad piirangud, siis on maa omanikul vahetuseks seaduslik alus.

Reiljani sõnul oli kirja eesmärk erastamisotsuste üle järelevalvet tegevatele maavanematele meelde tuletada, kuidas käituda nii, et riigi huvid ei kahjustuks. ?Riik saab maaga äri teha ainult ühe korra.? Erastamisest keelitamine ei puuduta tagastatavaid või ostueesõigusega erastatavaid maid.

Maareformi seaduse järgi ei tohi kaitsealuseid maid tegelikult üldse erastada, seda saab teha vaid kaitsemaade valitsejate erandloaga.

Ei maa-amet ega keskkonnaministeerium teadnud öelda, kui palju on valitsejad lubanud kaitsealadel erastamisi. Mullu esitasid kaitsealade maaomanikud 193 vahetusavaldust, millest vahetati riigi maaga kokku 27 maatükki kogupindalaga 755 000 ha.

Kiri märgib ka, et eriti oluline on pöörata tähelepanu sellele, et erastatavad maad ei ulatuks planeeritavatele kaitsealadele ehk teisisõnu soovitab Reiljan erastamistest loobuda ka tulevastel Natura 2000 kaitsealadel.

Maa-ameti peadirektor Kalev Kanguri sõnul ei saa välistada hangeldamise võimalust Natura aladel, sest eelvalikualad on avalikult välja kuulutatud. ?Ma arvan, et nende julgus, kes võiks Natura eelvalikualasid kokku hakata ostma, on praegu veel piiratud. See hakkab toimuma siis, kui selged otsused on vastu võetud.?

Eestimaa Looduse Fondi juhi Toomas Trapido sõnul annab Natura 2000 võimaluse suuremahulisteks spekulatsioonideks. ?Ärimehed räägivad praegusele maaomanikule, et niikuinii läheb su maa piirangute alla ja hea kui sa üldse mingi raha selle eest saad. Ostavadki odavalt ära ja pärast proovivad välja vahetada.?

Kanguri sõnul peitub hoiatuse põhjus ka riigi napis maareservis ? hetkel on vahetamiseks vaid 20 000 hektarit maad. ?Võib juhtuda, et riigil on ühel hetkel näpud põhjas.?

Oktoobris otsustas Reiljan jätta riigile lõviosa umbes 500 000 hektarist omanikuta erastamist ootavast metsamaast, et vältida metsa hävimist. Tänaseks pole RMK veel maad haldamiseks enda kätte saanud.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:19
Otsi:

Ava täpsem otsing