Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinna rahapõletamine jättis linna teed auklikuks

ÄP 05. aprill 2004, 00:00

Tallinna linna rahahädast annavad tunnistust lagunevad autoteed. Linnapea Edgar Savisaare ettepanekul peaks riigi kogutavast kütuseaktsiisist omavalitsustele hakkama laekuma 30 protsenti. Samuti peaks suurenema füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusele laekuv osa.

Äripäeva arvates ei peaks riik hakkama pealinna eelarveprobleeme lahendama, vaid Tallinn peab koostama negatiivse lisaeelarve ja loobuma senisest eelarvepoliitikast, mida iseloomustab ütlus laskmata karu naha jagamisest ehk linnavara äpardunud müügist.

Eelarveprobleemide üks põhjus on Linnahalli müügi venimine. 150 miljoni krooni suurune müügiraha oli juba planeeritud möödunud aasta eelarvesse. Ja Linnahall pole ainus taoline objekt. Tallinna finantsdirektori Ahti Kallaste kinnitusel on praegu linnavara müügis kokku 900 miljoni krooni väärtuses. Kolme kuuga on aga õnnestunud vara müügist teenida vaid 15 miljonit.

Need kaks arvu näitavad, et pealinna eelarve on õhku täis. Arvestati tuludega, mille laekumine polnud kindel. Kallaste viitab, et pealinna elamumajandusameti spetsialistid võisid turusituatsiooni valesti hinnata ning varad on lihtsalt üle hinnatud. Kui Kallastel on õigus, siis tähendab see, et Tallinnal ei õnnestu ka sel aastal loodetud tulusid teenida.

Tallinna rahahäda teine põhjus on vii-maste valimiste eel Savisaare antud populistlikud lubadused, mille tulemusel on suurenenud pealinna kulud. Kuna tulude laekumine on olnud prognoositust kesisem, siis ongi Savisaar sirutanud oma käe riigi rahakoti poole.

Savisaar põhjendab oma ettepanekut sellega, et pealinna hüvedest saavad kasu ka Eesti teiste piirkondade elanikud. Tallinna tänavail sõidavad näiteks ka need ettevõtted ja kodanikud, kes kasutavad Tallinna sadama teenuseid. Paljud riigiasutused on koondunud pealinna.

Pealinna staatus annab aga Tallinnale palju eeliseid tulu teenimiseks. Suurem osa Eestit külastavaid turiste piirdub Tallinnaga. Pealinlaste keskmised sissetulekud on suuremad kui teiste Eesti piirkondade inimeste omad. Tallinna lin-napilt peegeldab ettevõtluse kiiret arengut. Ehitatakse uusi büroohooneid ja kaubanduskeskusi. Tallinn on viimane kohalik omavalitsus, keda riik peaks hakkama maksutulude arvel turgutama.

Kulude vähendamiseks võiks alustada näiteks sellest, et loobutakse munitsipaalmajade ehitamisest. Nende kasutegur sundüürnikele on jäänud tagasihoidlikuks. Munitsipaalkorteritest on kujunemas tõsine kuluartikkel, sest sealsed elanikud on võlgu üüri eest.

Sundüürnike ja noorte perede toetamise sildi all käivitatud elamuprojektid pole tegelikult mõeldud eluasemeprobleemi lahendamiseks. Sotsiaalmajad on kujunenud Keskerakonna valimiskampaania toetajatele sotsiaalabiks. Näiteks linna tellimusel Merko Ehituse sundüürnikele ja noortele peredele Saviliiva elurajooni ehitatud majade maksumuseks kujunes üle miljoni krooni. Nende ostmine käib sundüürnikele üle jõu.

Iga autoga läbitud auk tuletab pealinlasele meelde Keskerakonna valimisreklaame, milles lubati teed korda teha. Aga Savisaar peab ise oma keedetud supi ära sööma. Kui riik tuleb appi ja hakkab kõigi Eesti maksumaksjate arvel Tallinna rahahäda lahendama, soodustab see pealinna rahapõletamist veelgi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:20
Otsi:

Ava täpsem otsing