Silwi Autoehitus ehitab kiirabiautosid

1996. aastal ehitati tollal veel MB Autokeskuse all Mercedes-Benzi kaubikust Sprinter esimene kiirabiauto. Algus tulevasele firmale Silwi Autoehitus oli pandud, ettevõtte enda ametlik sünniaasta on 1998. ?Klientide soovid ja vajadused tingisid selle,? viitab ettevõtte juht Enno Kaldoja põhjustele, miks Silwi Autoehitus sõidukeid ümber ehitama hakkas.

Baasmudelina kasutatakse tavaliselt Mercedes-Benzi autosid, kuid ümber ehitatakse ka teisi automarke. Baasmudeli valibki tellija ja Silwi Autoehitus ehitab talle vajamineva sõiduki. Suured autotootjad ei suuda arvestada kõigi klientide erivajadustega ? kliendid teevad autodega erinevaid töid, vajavad autosid erineval otstarbel.

Silwi Autoehitus teeb väikebusse, linnabusse, erisõidukeid kiirabile, politseile, päästeteenistusele, veokite pealisehitusi ? furgoone ja kaubaautosid, külmikautosid. Värskeim toode on tootmisjuht Andres Petrit?enko välja töötatud kesktelikhaagis.

Aastas valmib Silwis ca 100 bussi, kümmekond kiirabiautot pluss veel spetsiaalveokid. ?Väga suur osa MB kaubikutest ja väikebussidest käib Silwist läbi,? ütleb Petrit?enko.

Kuna müügiga tegeleb AS Silberauto, ei pea klient oma soovide esitamiseks Silwi tehast Vana-Narva maanteelt üles otsima, vaid tellimuse saab esitada Mercedes-Benzi esindustes. Müügipersonali peavad Silwi Autoehituse juhid väga professionaalseks ? nad on kursis nii seaduste kui ka tehniliste võimalustega. Nii on kokkulepete saavutamine läinud aasta-aastalt üha ladusamini.

Silwi Autoehitus ei piirdu vaid Eesti turuga. Eesti ettevõtete kõrval on erisõidukid jõudnud ka Lätti-Leetu, Soome, Norra, Ukrainasse, Venemaale, Saksamaale ja Moldovasse. Läbirääkimised käivad Rootsiga. Eestist välja mineva toodangu osakaal on eelnevatel aastatel olnud ca 40%, tänavu prognoosib Silwi Autoehitus, et see osa muutub suuremaks ? üle 50% läheb eksporti.

Klientide vajadused ja soovid erinevad omajagu ka sihtmaati. ?Saksamaale ja Soome lähevad põhiliselt luksusbussid, Venemaa tahab turismibusse,? räägib Petrit?enko. ?Eestis tellitakse luksbusse suhteliselt vähe, siin tahetakse rohkem n-ö tavalisi reisijateveobusse.?

Prestii?semaid versioone on tellinud näiteks Hansabuss. Võib öelda, et peaaegu kõiki VIPe, kes Eestisse tulevad suurema saatjaskonnaga, sõidutatakse siin ringi Silwis valmistatud Hansabussidega. Need on ka vastavalt kohandatud ? laiad pehmed istmed, võimas stereosüsteem jm mugavused, lipu paigaldamisvõimalus jne.

Kui kaua ühe bussi valmistamine aega võtab? ?Mida tugevam on ettevalmistus, mida paremini on eelnevalt täpsed tingimused paika pandud, seda lühem on tootmisaeg,? ütleb Petrit?enko.

Keskeltläbi valmistatakse üht bussi kuni kaks kuud. Üks asi, millega arvestada, on kliendi soov, teine asi aga rahvusvahelised tehnilised nõuded. Nii ongi oluline panna soov kokku võimalustega.

?Buss koosneb paljudest komponentidest, millele peavad olemas olema sertifikaadid, mis näitavad, et nad vastavad nõutud tehnilistele tingimustele,? kirjeldab Andres Petrit?enko. ?Ja need komponendid peavad olema kohandatud konkreetse bussitüübi jaoks. See tähendab, et kui me paigaldame istmed Sprinterisse, ei eelda see, et me võime samad istmed paigaldada ka Ivecosse või Fordi ning vastupidi.?

Ohutuselemente, mida peab jälgima, on väga palju. Petrit?enko sõnul on selleks kehtestatud üle 120 reegli. Nii et päris nii lihtne asi pole, et kui mul on kaubik ja tahan hakata inimesi vedama, siis panen kaubiku istmeid täis ja ongi kõik. Kvaliteedi- ja ohutusnõuetest tuleb väga täpselt kinni pidada.

Suuremate klientidena Eestis toovad Silwi Autoehituse juhid välja Hansabussi, Temptransi ja IVP Reisid.

Konkurents? Mõni autoehitaja on peale Silwi Eestis veel, ütlevad firma juhid, ent jäävad seda teemat puudutades napisõnalisteks.

Silwi Autoehituse palgal on praegu üle 40 inimese ja nagu mitmel pool mujalgi, vaevab ka autoehitajaid hea ja kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Head töötajat leida on väga keeruline. Petrit?enko ütleb, et Eestis lausa puudub süsteem, mis neile vajalikke inimesi koolitaks. ?Tehnikaülikoolis on küll autokateeder olemas, aga seal tegeletakse rohkem organisatoorse poolega,? ütleb ta.

Nii on tulnud Silwil oma tööjõud suuresti ise koolitada. Ja selleks, et töötajast saaks hea töötaja, läheb ligikaudu aasta-poolteist. Nii pikk on koolitusprotsess.

Taivo Puuorg, Hansabuss ASi juhatuse liige, müügiosakonna juht

Esimesed bussid tellisime Silwi Autoehitusest 2000. aastal ? kolm Mercedes Sprinterit. Kokku oleme tellinud neli bussi. On olnud paremaid ja keerulisemaid aegu, kokkuvõttes võib öelda: lõpp hea, kõik hea.

Raske töö tulemusena on saavutatud selline ehituse tase, et viimasel turismimessil Tourest sai Silwis ehitatud uusim Hansabuss klientidelt väga hea hinnangu. Enne külastasime seniste bussidega mitmeid kliente ja küsisime, millega nad rahul on ja mis tuleks teistmoodi teha. Nii et viimase bussi puhul on klientide soovidega tublisti arvestatud ? 11kohaline buss, sees minibaar, mahukad pagasiruumid, lipupaigaldamise kohad jne.