Investoreid köidavad liitujate turud

?Ida- ja Kesk-Euroopas on sama risk mis Lääne-Euroopas, kuid kasv kaks korda suurem ja hind poole odavam. Sinna investeerimine peaks Euroopa fondihaldurile olema iseenesestmõistetav,? ütles Rootsi Ida-Euroopa fondi haldur Yuli Stein. Ta on kindel, et uued ELi riigid teevad läbi samasuguse kasvufaasi nagu omal ajal Portugal, Iirimaa ja Kreeka.

Kümne uue ELi liikmesriigi majandussuutlikkus on väike, kuid see-eest on neil suur kasvupotentsiaal. Koos võetuna on nende majandus praegu võrdne Hollandi omaga, ELi sisemajanduse kogutoodangule lisavad nad ainult 5 protsenti. Lääne-Euroopa börsiindeksist moodustaksid nad ca 0,2% ning turukapitalisatsioonist veel vähem ? 0,1%.

Investeerimispanga Morgan Stanley Capital International (MSCI) Ida-Euroopa indeksil, kuhu kuuluvad T?ehhi, Ungari, Poola ja Vene aktsiad, on sel aastal hästi läinud. Indeks on tänavu kerkinud 22% ehk kaheksa korda rohkem kui Lääne-Euroopa ja Aasia indeksid.

Ida-Euroopa aktsiad tõusevad sel aastal selgelt rohkem kui Lääne-Euroopa omad, ennustab Deka Investmenti esindaja Wolfgang Leoni.

Ida-Euroopa aktsiate hinnataseme suhtes siiski täielikku üksmeelt ei valitse. Kui näiteks KBC Asset Managementi portfellihaldur Dirk Thiels arvab, et turgude optimism on aktsiahindades kajastunud, siis Union Investmenti portfellihaldur Richard Benke peab neid aktsiaid endiselt suhteliselt odavaks.

ELi uute riikide börsidel näeb selget kasvuruumi Soome majandusleht Taloussanomat, mille andmeil on nende riikide börsifirmade turuväärtus enam-vähem võrdne Helsingi börsil noteeritud firmade omaga, kui Nokia kõrvale jätta.

Soome maaklerifirma Mandatum, mis on oma fondide kaudu teinud investeeringuid siirderiikide intressi- ja aktsiaturule, peab neid riike õige erinevaks. Mandatumi portfellihalduri Timo Rossi sõnul on Eesti, Läti ja Leedu eripäraks nende väiksus ja see, et nad suutsid nii kiiresti Venemaa sõltuvusest vabaneda. Et liituvate riikide intressid on juba õige lähedal eurointressidele, siis selles vallas on investeerimise parem aeg tema hinnangul möödas. Aktsiate areng sõltub palju majanduskasvust. On mõningane oht, et ELi uute riikide majanduskasvu võib mõnevõrra pidurdada seniste liikmesriikide aeglaselt kasvav majandus, millega nad on juba tihedalt lõimunud.

Suured Lääne-Euroopa fondid pole uutel turgudel seni väga aktiivsed olnud. Näiteks Artemise Euroopa kasvufond on oma hallatavatest varadest sinna seni paigutanud 5?6%. See fond on põhiliselt investeerinud Ungarisse, kus fondi juht Philip Wolstencroft hindab eriti pangandussektori kasumi kasvu väljavaateid. Eesti ja Malta aktsiaturg on fondijuhi silmis liiga eksootilised, ta toob esile nende tõsiseid likviidsusprobleeme ning peab neid investeerimiseks liiga väikseks.

Üldiselt on Lääne-Euroopa fondihaldurid seda meelt, et pärast 1. maid pole investoritel vaja karta rongist mahajäämist. ?Sedamööda, kuidas nende majandused arenevad, hõlbustub investorite juurdepääs nende aktsiaturgudele ja investeerimisvõimalusi tuleb veel küll,? ütles Fidelity fondi esindaja Frederic de Merode Financial Timesile.