Piirangud tööjõu liikumisele tuleb kaotada

ÄP 07. aprill 2004, 00:00

Euroopa Liidu vanade liikmesriikidega, kes seadsid Euroopa Liidu uute liitujate tööjõu vabale liikumise üleminekuperioodid, juhtub sama lugu nagu tolle nõudnud Eesti põllumeestega ? piirangud pöörduvad lõppkokkuvõttes piirangute seadjate endi vastu.

Äripäeva meelest tuleb piirangud kui mõttetud kaotada ? need ei takista liituvate riikide tööjõu rakendamist ELi praegustes liikmesriikides. Piirangute tulemus on moonutatud tööjõuturg ja kahju kannatavad sellest kõige enam piirangute kehtestajad ise.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Piret Lillevälja sõnul hakkab 1. maist uutele liitujatele täiel määral kehtima teine ELi põhivabadus ? teenuste vaba liikumine.

?Eesti ettevõtete jaoks tähendab see võimalust oma töötajatega ELi riikides tööd teha, kui õnnestub selline leping sõlmida,? kirjutas Lilleväli eelmisel nädalal Äripäevas. Ettevõte saab lähetada ELi maadesse kuni aastaks tööle oma töötajaid, samuti peab ettevõtte ise seisma oma töötajate sotsiaalsete tagatiste eest. Sel moel on ka praegu ELi riikides rakendust leidnud näiteks ehitajad, bussijuhid. Soome ettevõtjad on leidnud samuti mooduse, kuidas mööda lipsata Soome poolt seatud kaheaastasest piirangust Eestist pärit tööjõu sissetoomisele.

Teenuste vaba liikumise põhimõte võimaldab firmadel rentida teatud teenuste osutamiseks töötajaid millisest riigist tahes ? olgu siis uutest liikmesmaadest või kolmandatest riikidest. Personalipunkt Extra tegevdirektori Herdis Ojasu sõnul otsivadki Soome ettevõtted praegu aktiivselt Eestist ettekandjaid, kokki jt elualade esindajaid.

Soome poliitikud on tõsises mures, sest lisaks selle, et Eesti töötajad jõuavad ikkagi Soome, võivad piirangu tõttu oma konkurentsieelise kaotanud firmad oma kontorid Eestisse kolida. Soome parlament hakkabki üle vaatama oma tööseadusi, samuti tuleb kõne alla piirangute võimalik kaotamine.

Piiranguga on vanad ELi liikmesriigid endale ka teatud mõttes külma teinud ? nad kaotavad mõnevõrra maksudes, sest teenuseosutajate-renditöötajatena välisriigis jäävad nt Eesti ehitajad, bussijuhid, kokad Eesti maksumaksjateks. Ilmselt suurendavad piirangud ka musta tööjõu liikumist. Töösuhete raskendatud kontrollile juhtis ajalehes Helsingin Sanomat tähelepanu Soome tööminister Tarja Filatov.

Teenuste vaba liikumise põhimõttele tuginedes saavad oma tööjõuprobleemi lahendada aga mitmed meie ettevõtjad: tuua Ukrainast, Venemaalt või mujalt ajutiselt Eestisse töötajaid, keda meil endal napib, näiteks Balti Laevaremonditehas keevitajaid.

Seega hakkab tööjõud liikuma mõlemas suunas, vaatamata tööjõu vaba liikumise piirangutele. See osutab ilmekalt igasuguste töötajate vaba liikumise piirangute - sh Eesti sisserände kvootide - mõttetusele.

Võimalik, et vanad ELi liikmesriigid üritavad kuidagi ka teenuste liikumist piirata (v.a Saksamaa ja Austria, kes on juba teenuste osas üleminekuperioodid eelnevalt kehtestanud). Kuid siin on teenuseosutajatele toeks Euroopa kohtupretsedent - Portugali firma Rush Portugesa (ehitas Portugalile kehtestatud üleminekuperioodi ajal Prantsusmaal raudteed) saavutas kohtus võidu Prantsuse migratsiooniameti üle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:20
Otsi:

Ava täpsem otsing