Savikrohv loob õdusa õhkkonna

Valitud savist, liivast ja hundinuiavillast segatud krohvi aluspinnaks võib olla tellis, looduslik kivi, betoon, puit- või palksein. Savikrohviga kaetud seinad parandavad ruumi heliisolatsiooni, krohvi koostises olev savi reguleerib ruumi õhuniiskust. Savi suudab endasse koguda niiskuse, aga kui ruum liiga kuivaks muutub, laseb selle uuesti välja ? seega tekitab tervisliku kliima.

Savikrohv imab endasse ka võimaliku puidu või muu saviga ümbritsetud orgaanilise aine niiskuse ja väldib selle materjali kahjustamist seente või putukate poolt.

Savikrohvist vaimustunud sisearhitekt Teet Tiits nimetab ka materjali puudusi. Äsja valminud savisein ei ole veekindel, ta kuivab kaua. Kui teda märja käega puudutada, võib ta värvi anda. Savisein pole löögikindel ning täkked jäävad kergesti tema pinnale.

Seina tugevdamiseks kaetakse kuivanud pind munavalgega, mis vähendab määrivust ja iga riivamise järel krohvi pudenemist. Aga ka pärast töötlust jäävad tugevate löökide vorbid krohvi, sest nii vastupidavaks sein siiski ei saa. Kõik looduslikud viimistlusvahendid on suhteliselt pehmed, nendib Tiits. Kaseiinvärv, millega võib savikrohvile tooni anda, kuivab kaua, sest värvi üks põhikomponente kohupiimaliim kivistub mitu kuud, enne kui ta muutub veepritsmete suhtes immuunseks.

Sisekujundaja sõnul ei sobi savikrohv märgadesse ruumidesse (vannituppa ja kööki) ning ka teatud vanuses laste tuppa. Muidu peab, kui marakratid müravad ja asjad lendavad, üle päeva saviseina niisutama ja auke täitma. Et pinda taas ühtlaseks saada, tuleb seda uuesti töödelda märja pesukäsnaga.

Elutubades ja büroodes võiks seda inimsõbralikku materjali enam rakendada. Savikrohviga tehtud ruum on efektne, aga see materjal on dekoratiivne ka ruumis ainult ühel seinal.

Savikrohv eeldab sisekujunduses naturaalsete materjalide kasutamist. Viimasel ajal on Tiitsult tellitud savikrohviprojekte betoonmajade magamistubade viimistlemiseks. Seal on savikrohv väga kohane, sest ökoloogilise materjali head küljed (inimsõbralikkus, heliisolatsioon, õhuniiskuse reguleerimine) tagavad sügavama une.

Savikrohvi seinalekandmisega saab sisekujundaja sõnul hakkama iga töömees, kes on kunagi krohvinud. Töövõtted on pisut lihtsamadki, sest materjali võib pikka aega siluda ja vajadusel pinda uuesti niisutada. Krohvi pinnale kandmiseks kasutatakse käsitsi krohvimist või krohvipritsi.

Tõnu Mauring, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse speatsialist:

Savikrohvi eelistavad põhiliselt inimesed, kes tahavad sünteetiliste ja umbsete materjalide kõrval veidi rohkem stiili, tervislikkust ja rahulikke naturaaltoone. Peamine eelis on savikrohvi võime hoida ruumis ühtlast õhuniiskust. Probleem on tuntavam just talvel, kui niigi kuiv õhk muutub ruumi soojenedes äärmiselt kuivaks. Harvad pole juhused, kus kontori õhuniiskus on 25?30%. Samas on praegused suuremad savikrohviga tehtud objektid tõesti näidanud, et õhuniiskus on neis pidevalt kõige soodsamaks peetava 50% ümber.

Savi on looduslikest sideainetest ainuke materjal, mis kivineb vee väljaaurumisel. See jätab krohvile võimaluse endasse uuesti õhuniiskust puhverdada. Liigse kuivuse korral liigub veeaur ruumi jälle tagasi. Nii hoitaksegi õhuniiskus pidevalt ühtlane, mis on üks hea tervise ja enesetunde eeldusi.

Mõõtmised näitavad, et kahe ööpäeva jooksul suudab savipind võtta niiskest ruumiõhust endasse 300 g vett ruutmeetri kohta (seejuures ilma, et pinna tugevus väheneks). Teistel keemilise reaktsioonina tahenevatel ja seetõttu inertsematel krohvidel (tsement, lubi, kips) jääb sama näitaja vahemikku 50?75 g/m2.

Kindlasti peaks seda omadust ka edasise viimistlusega säilitama. Savikrohvile sobivad seetõttu samuti naturaalse sideainega ja difuusse kelmega lubi-, lubikaseiin-, kaseiin- jms värvid.

Lubivärviga tehtav viimistlus annab võimaluse kasutada savikrohvi ka niisketes ruumides (du?iruumid, köögipiirkonnad), kus õhuniiskuse reguleerimise vajadus on suur. Pind jääb hooldatav ja stabiilne. Otse märgadesse piirkondadesse pole mõtet materjali muidugi panna. Kõige targem on krohvi kasutada ikkagi eluruumides. Krohvi nõrkust ja pudenemist pole põhjust karta. Õppimist on olnud palju, kuid õige terasuuruse jaotuse ja tugeva liimiva savi kasutamine on andnud praeguseks savikrohvile pinnatugevuse 3 N/mm2. Paljudel krohvidel on see oluliselt alla selle. Lubikrohvil näiteks ligikaudu 1,5 N/mm2. Tsementkrohvil tavaliselt veidi üle 3 N/mm2. Hea krohvisegu mehaanilisel hõõrutiga töötlemisel saadakse tugev ja ühtlane pind, mille võib radikaalsema variandina ka üldse viimistlemata jätta.

Autor: Tiina Kolk